/nginx/o/2009/11/18/268553t1h783f.jpg)
/nginx/o/2012/02/13/954584t1h22d0.jpg)
Mobiilsideoperaator EMT leiab ACTA lepingu temaatikat kommenteerides, et lepingus on mitmeid ohukohti.
EMT ACTAst: me ei peaks üle võtma politsei töökohustusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ühinenud IKT-tööstus, sealhulgas ETNO ja GSMA (mobiilsidevaldkonna ettevõteid ühendavad organisatsioonid – toim.), on mitmeid kordi väljendanud oma muret seoses ACTAga ning loomulikult on teistega samal seisukohal ka EMT.
Euroopa juhtivad elektroonilist sideteenust pakkuvad ettevõtted toetavad Euroopa Parlamendi ja komisjoni poolt tehtud samme, mis käsitlevad võltsimisvastase kaubanduslepinguga ACTA seotud võimalikke negatiivseid mõjusid, mis puudutavad Eurooa Liidu kodanike õigusi ja olemasolevat tasakaalu intellektuaalse omandi õiguse ja kasutajate privaatsuse vahel,» teatas EMT.
EMT hinnangul on parim viis, mis aitab takistada õiguste valdajate õiguste rikkumist, muuta interneti kaudu tarbitavad filmid, muusika, telesaated ja mängud seaduslikul teel kättesaadavaks.
«Sellise teenuse järgi on suur nõudlus. Meie püüdluste eduks olulised eeldused on hästitoimiv autoriõiguste kaitse ja klientide usaldus. Meie eesmärk ei ole kaitsta neid, kes rikuvad autorikaitse seadusi. Samuti ei ole meie roll võtta üle politsei, prokuratuuri või kohtusüsteemi töökohustused. Meie esmane ülesanne on kaitsta meie klientide privaatsust,» rõhutas mobiilsideoperaator.
Ettevõtte hinnangul mindi ACTA esimestes versioonides väga kaugele ning seal nõuti operaatoritelt kasutajate tuvastamisel koostööd õiguste valdajatega sellises ulatuses, et see oleks kahjustanud kasutaja ja operaatori vahelisi suhteid.
«Viimane versioon on paljuski kompromiss ning tänase seisuga on võimalikuks ohukohaks leppe mõju riiklikule seadusandlusele. Peamine probleem on erakätesse antud õigussüsteemivälised sunnimeetmed,» märkis EMT.
«ACTA artikkel 27 kohustab riike «edendama ettevõtjate koostööd», rakendamaks kriminaal- ja tsiviilõigust internetikeskkonnas. See kohustus seadustab ja edendab tavapärasest kohtulikust raamistikust väljaspool olevate kontrollmeetmete kehtestamist ning väidetavate rikkumiste eest karistuste rakendamist.
Nende meetmete rakendamise ulatuse määramine on delegeeritud eraettevõtetele. Veelgi murettekitavam on avalikkusesse lekkinud Euroopa Parlamendi poolt välja antud dokument, mis pakub välja sellise «koostöö» raames eraisikutele rakendatava sanktsioonina näiteks kasutajate internetiühenduse katkestamist.»