Riik meelitab rahaga koduomanikke ahjuküttest loobuma

Puuküttega ahjud saastavad kütteperioodil õhku ja kahjustavad inimeste tervist. Foto: Arvo Meeks

Ahjude kütmisel on väga suur mõju piirkonna õhukvaliteedile ning seal elavate inimeste tervisele, mistõttu hakkab riik tuleval aastal maksma toetust ahjuküttest loobujatele.

Suhteliselt pika kütteperioodi tõttu on kohtkütte piirkondades ahjude kütmisel väga suur mõju õhukvaliteedile ning selle kaudu inimeste tervisele. See tähendab, et saasteained, mis kohtküttest pärinevad avaldavad kohalikule elanikule märkimisväärset mõju. Peamised saasteained, mis sellistes piirkondades tervisele mõju avaldavad, on peenosakesed ja benso(a)püreen (BaP), ütles keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialist Pärtel Niitaru.

Eelmisel nädalal otsustas Vilnius keelata õhusaaste piiramiseks söe ja turbabriketiga kütmise, sest need saastavad õhku tuhandeid kordi rohkem kui biomass ja keskküte. Kes sütt ja turbabrikette edasi põletavad, saavad trahvi. Eesti plaanib kütteliikide keelustamise asemel läheneda präänikuga ja hakkab maksma toetust ahjuküttest loobumiseks.