Eesti saab alustada Euroopa taasterahastu kasutamist

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Foto: Mihkel Maripuu

Euroopa Liidu Nõukogu kinnitas neljapäeval Eesti plaani Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) kasutamiseks ehk Eesti saab nüüd asuda ellu viima pea miljardi euro suuruse taastekavaga plaanitud investeeringuid ja reforme.

Suurem osa toetusmeetmetest käivituvad 2022. aasta esimeses pooles, teatas rahandusministeerium.

Eesti taastekava on koostatud 982,5 miljonile eurole. Kui suure rahastuse Eesti täpselt saab, selgub 2022. aasta juunis, kui Euroopa Komisjon arvutab värskete sisemajanduse koguproduktist (SKP) andmete alusel kõigi liikmesriikide kohta täpse toetusmahu. Hetkel on Eestil kindlus 759,7 miljoni euro osas.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul läheb üle poole vahenditest teadusmahukama majanduse toetuseks. «Rõhk on reformidel, mis Eesti tulevikukindlamaks muudavad ja soov on veel enne selle aasta lõppu taasterahastu vahendeid kasutama hakata,» ütles Keit Pentus-Rosimannus pressiteates.

Hinnanguliselt on taastekava positiivne kumulatiivne mõju Eesti majandusele 6,2 protsenti SKP-st kümne aasta jooksul. Ligikaudu 72 protsenti kogumõjust tuleneb siseriikliku tarbimise ja investeeringute kasvust ning 28 protsenti lisandub ekspordi kaudu. Kui eksport kõrvale jätta, on positiivne mõju 4,44 protsenti kümne aasta jooksul.

Rahandusminister tõi välja, et taastekava raha läheb kliimat hoida aitavateks investeeringuteks, digivõimaluste arendamiseks, säästvatele transpordi ja energialahendustele ning tervishoidu. Pea kolmandik kava mahust on mõeldud otseselt siiretena ettevõtlussektorile erinevate meetmete kaudu.

«Kava kaudu on oodata kokku ligikaudu 265 miljonit täiendavaid erainvesteeringuid 6 aasta jooksul ehk ligikaudu 44 miljonit keskmiselt aastas,» lisas Pentus-Rosimannus.

Taaste- ja vastupidavuskava heakskiitmine nõukogus võimaldab teha Eestile eelmakse 126 miljoni euro ulatuses ehk ligikaudu 13 protsenti Eestile eraldatud kogusummast. Edasised väljamaksed toimuvad 1-2 korda aastas vastavalt Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitavale rahastamislepingule ning taaste- ja vastupidavuskavas fikseeritud vahe- ja lõppeesmärkide täitmisele.

Eesti saab nüüd käivitada kavas planeeritud reformid ja investeeringud ning alustada projektide ellu viimisega. «Hetkel on valmimas siseriiklik õigusraam kava rakendamiseks ning ministeeriumides käivad ettevalmistused meetmete avamiseks,» selgitas rahandusministeeriumi strateegianõunik Triin Tomingas.

Eesti taastekava olulisemad investeeringud on seotud rohe- ja digipöördega, kuhu on plaanis suunata kokku üle 600 miljoni euro. Taastekava rohevaldkonna investeeringud on suunatud suuresti ettevõtjatele: rohepööret toetatakse spetsiaalse rohefondi kaudu, rahastatakse uuenduslike ja ressursitõhusate rohetehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu, ent ka bioressursside väärindamist ning vesinikutehnoloogiate pilootprojekte.

Lisaks plaanib Eesti investeerida korterelamute ja väikeelamute energiatõhususe tõstmisesse, elektrivõrgu tugevdamisesse, tööstusaladel keskkonnasäästlikku energiatootmise edendamisesse ning energiasalvestuse pilootprojektide elluviimisse.

Transpordivaldkonnas soovib riik rahastu toel teha säästva liikuvusega seotud raudtee- ja trammiliikluse investeeringuid. Näiteks sisaldab kava 31 miljoni euro ulatuses Rail Balticu osaks oleva Ülemiste ühisterminali rajamist ning Tallinna Vanasadama trammiliini rajamise toetamiseks 26 miljonit eurot. 34 miljonit eurot on planeeritud ka Risti–Turba raudteelõigu ehituseks ning 5 miljonit eurot kohalike omavalitsuste investeeringuteks jalgratta- ja/või jalgteedesse.

Digipöörde raames soovib Eesti toetada investeeringuid ettevõtete protsesside digitaliseerimiseks ja automatiseerimiseks. Ka ettevõtjatele ja kodanikele suunatud avalikud digiteenused peaksid jõudma uuele arengutasemele: sündmuspõhiseks ja etteaimatavaks, parandades ühtlasi avaandmete kättesaadavust ja võtmeregistrite andmekvaliteeti ning tagades digiriigi pilvetaristu kestlikkuse.

Taastekavas plaanitud Tallinna haigla väljaarendamisega seotud investeeringute eesmärk on nii meditsiinipersonali kui ka tehnilise baasi võimekuse parem ärakasutamine, kaasaegsete ravitingimuste loomine nii Harjumaa kui teiste maakondade elanikele ning tervishoiukriisidele vastupanuvõime kasvatamine.