Prügimajanduse kaasajastamiseks on vaja 90 miljonit eurot aastas
28. oktoober 2021, 10:58
Eestil on vaja tõhustada pakendijäätmete kogumist, suurendada biojäätmete ringlussevõttu ja kasvatada jäätmealast teadlikkust eelkõige noorte inimeste seas, leidis Maailmapank Eestis tehtud uurimisprojekti tulemusena.
«Nagu Maailmapanga uuring sedastab, on Eestis üldiselt jäätmemajandusega seoses keeruline olukord ja meile eeskujuks olevatele Skandinaavia maadele järele jõudmiseks tuleb muuta erinevaid regulatsioone, mis puudutavad jäätmete ringlussevõttu, andmete edastamise operatiivsust, vastutust – sh omavalitsuste poolt – ja aruandlust,» ütles keskkonnaminister Tõnis Mölder.
Pakendijäätmete kohta leidsid Maailmapanga eksperdid, et kuigi pandipakendi süsteem joogipakenditele töötab väga efektiivselt, vajab ülejäänud pakendijäätmete kogumine tõhustamist. Senisest enam tuleb pakendeid kodude juurest kokku koguda ning teha inimestele pakendijäätmete äraandmine lihtsamaks. Pakendijäätmete ringlussevõtt paraneks seeläbi hinnanguliselt kuni 14%.
Maailmapanga uurijad leidsid, et biojäätmete osas on samuti võimalik ringlussevõttu suurendada, kogudes senisest enam köögi- ja sööklajäätmeid kodumajapidamiste juurest ning aia- ja haljastujäätmeid jäätmejaamades. Kui inimesed eraldaks kodus biojäätmed ülejäänud prügist ja neist toodetaks uusi tooteid, tõuseks olmejäätmete ringlussevõtu määr hinnanguliselt kuni 14%. Senisest enam tuleb rõhku panna ka jäätmetekke vähendamisele ning suur- ja tekstiilijäätmete eraldi kogumisele.
Vajaliku ringlussevõtu taseme saavutamiseks kasutas Maailmapank mudeleid ning välja pakuti neli võimalikku liigiti kogumise stsenaariumi ringlussevõtu suurendamiseks. Hinnangu kohaselt jäävad pakutud stsenaariumide aastased ülalpidamise kulud ligi 90 mln euro ümber. Kõige kulukam on aga jätkata senise ebaefektiivse süsteemiga.
Jäätmealase teadlikkuse osas selgus, et nügimist vajavad eelkõige nooremad inimesed, kes elavad linnapiirkondades. Neil on vaja rohkem infot liigiti kogumise kohta, eelistatavalt sotsiaalmeedia kanalite kaudu, ning võimalust lihtsamalt jäätmeid üle koduukse ära anda. Samuti selgus, et üle 25% vastanuist ei tea, kui palju nad jäätmeveo eest üldse maksavad.
Euroopa Komisjon on varasemalt leidnud, et Eesti on üks 14st Euroopa Liidu liikmesriigist, kel on raskusi jäätmete raamdirektiiviga ette nähtud olmejäätmete ringlussevõtmise ja korduskasutuseks ettevalmistamise sihttasemete saavutamisega (55% aastaks 2025, 60% aastaks 2030 jne).
Keskkonnaministeeriumi algatatud uurimisprojekti viis läbi Maailmapank ja rahastas Euroopa Komisjoni struktuurireformide toe peadirektoraat. Maailmapanga uurimistiim koosnes ekspertidest, kellel on eelnev praktiline kogemus mitmete teiste riikide jäätmemajanduse analüüsimisel.