Päikseparkide ehitaja: taastuvenergia arengule on tekkinud pudelikael
28. oktoober 2021, 10:31
/nginx/o/2021/10/25/14165070t1h337a.jpg)
Päikeseparkide ehitaja Smarteconi juhi Magno Kure sõnul on pikema tulevikku vaatava plaani puudumine uute energia tootmisseadmete rajamiseks ja kasutusele võtuks tekitanud pudelikaela, mis takistab taastuvenergia arengut.
Valitsus otsib toetusmeetmete näol lahendusi, kuidas leevendada hinnatõusu elektritarbijatele, ent Smarteconi sõnul on tegemist väga lühiajalise plaaniga. Pika perspektiivi ja plaani puudumine uute energia tootmisseadmete rajamiseks ja kasutusele võtuks on tekitanud pudelikaela, mis takistab taastuvenergia arengut ja ei ole seeläbi ka energiatootmise- ja tarbimise poolelt jätkusuutlik, teatas päikeseparkide ehitaja.
«Olles rajanud üle 50-megavatise võimsusega päikeseparke ja teostanud mitmeid energiatootmisprojekte, näeme, et võrguettevõtted saaksid taastuvenergia arengule kõvasti hoogu anda. Paljud investorid ja maaomanikud on valmis projektidesse investeerima, kuid tihtilugu takerdub see kuudepikkusesse menetlusse, mille võiks väga hästi ära teha palju kiiremini ja tulusamalt,» märkis Kure.
Ta lisas, et praegu puudub tulevikku vaatav panustamine elektrivõrkude arendusse, mille eesmärk oleks elektrivõrkudesse liita 2000–3000-megavatised hajaenergeetika lahendustel baseeruvaid tootmisseadmeid nagu maismaatuulikud või päikesepargid. Lisaks on pea olematu efektiivne võrguettevõtete ja kohalike omavalitsuste koostöö.
«Võrguettevõtete poolt ette nähtud suhteliselt piiravad dokumendid, nagu projekteerimistingimused ja kinnitatud detailplaneeringud, on olemuselt nii ajaliselt kui ka sisuliselt kaks vägagi erinevat planeerimismenetlust, mis takistavad uute tootmisvõimsuste arendamist ja liitumismenetluse alustamist,» leidis Smarteconi juht.
Tema hinnangul peaks elektri hinnatõusu tõttu elektritarbijatele lühiajalise mõjuga leevenduste asemel riigina hoopis rohkem pingutama selle nimel, et suudaksime toota rohkem taastuvenergiat kui on täna Baltikumis kogu elektritarbimine kokku. Vaid seeläbi mõjutame elektritarbimist pikaajaliselt ning kaotame sõltuvuse vene gaasist ja teistest süsinikdioksiidi emiteerivate kütustega tootmisest.
Kui mikro ehk kuni 15 kilovatti tootjate taotlusi menetletakse eelisjärjekorras, üldjuhul kuni 30 päeva, siis väikese tootmisvõimsuse ehk 200 kilovatti aga ka 1–5 megavatti ja suuremate tootmisseadmete elektrivõrguga liitmise tehnilisi tingimusi 6–12 kuud.
Pika menetlusprotsessi tulemusel väljastatakse vaid väikesemahulisi pakkumisi, mille suurusjärk jääb 1–3 miljoni euro juurde, kuigi selle asemel võiks arenduspiirkond, nende seas omavalitused ja arendajad üheskoos, Smarteconi hinnangul edendada suuremamahuliselt elektrivõrke. Eestis on palju Nõukogude ajast jäänud piirkondi, nagu endised lennuväljad ja kolhoosikeskused, kuhu midagi muud peale energiaparkide rajada ei saa.
Teisalt, tulenevalt võrguarenduse perspektiivist, võiks Smarteconi sõnul elektrivõrke regiooniti iseseisvalt eelarendada, mille järgselt saaks liitumisvõimsused panna avalikule pakkumisele.
«Kui Elering taotleb Euroopa Liidu võrguarenduse taotlusrahasid Venemaa sagedusalast väljumiseks ja on saanud toetuse Lääne-Eesti piirkonna varustuskindluse tugevdamiseks, võiks riik lõpuks taotleda ka lisafinantseeringut uute taastuvenergia tootmisvõimsuste väljaarendamiseks üle Eesti,» rõhutas Kure.
Smarteconi juht nendib, et praeguses olukorras peaksid Eesti võrguettevõtted suhtlema kolleegidega teistest riikidest. Heaks näiteks on Saksamaa võrguettevõtted, kus on olemas head praktikad energiatootmise efektiivistamiseks. Tema sõnul tuleb leida paremad ja kiiremad lahendused, mitte takerduda pikaajalisse bürokraatsiasse, mis ei too lõpuks ei leevendusi ega lahendusi ei tarbijatele ega ka energiatootjatele.