/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/02/10/950212t1h4308.jpg)
Justiitsminister Maris Lauri tutvustas riigikogule eelnõu, millega hakatakse konkurentsiametit osaliselt rahastama monopoolsetelt ettevõtetelt laekunud järelevalvetasudest.
Järgmisest aastast peavad monopolid maksma järelevalvetasu
Tasude suurus on kuni 0,2 protsenti müügitulust kaugkütte, elektri, maagaasi, vee ja postisektoris ning 0,02 protsenti lennunduse ja sadamate puhul, lisas justiitsminister.
«Konkurentsiameti sõltumatus on väga oluline, kuna amet seisab tarbijate huvide eest, et monopolid ei kehtestaks elutähtsate teenuste eest liiga kõrget hinda. Eriti oluliseks muutub see praegu, kus energiasektori hinnatõus on niigi tugevalt märgatav. Konkurentsiamet reguleerib elektri ja gaasi võrgutasu, samuti ühisveevärgi, kaugkütte, lennujaama- ja sadamatasusid,» rääkis justiitsminister Maris Lauri.
Konkurentsiamet on saanud viimastel aastatel juurde lisaülesandeid nii Baltimaade ja Soome gaasituru kokkupanekul, elektrivõrkude sünkroniseerimisel, rohepöörde alal, uue valdkonnana lisandub põllumajandussaaduste ja toiduturg. Samal ajal lähiriikides nagu Läti ja Leedu on konkurentsiametis suurem eelarve ja rohkem töötajaid, mis võimaldab seal tarbijate huve paremini kaitsta.
Tasu hõlmab üksnes reguleeritud hindu, näiteks võrgutasusid, mitte vabaturuhindu, näiteks elektri hinda.
Sarnane rahastusmudel on kasutusel Eestis finantsinspektsiooni rahastamisel. Samuti kasutab seda enamik Euroopa riikide majandusregulaatoreid. Järelevalvetasu tuleks konkurentsiametile eelnõu jõustumisel maksta üks kord aastas.
Kavandatava mudeli kasutuselevõtmisel lisanduks konkurentsiameti eelarvesse 700 000 eurot. Seejuures hoiab see riigieelarvest kokku 900 000 eurot.
Kuna järelevalvetasu maksavad hinnakooskõlastust vajavad ettevõtjad, siis kasutatakse lisanduvat raha vaid reguleeritud hindadega turgude järelevalve rahastamiseks. Tavaline konkurentsijärelevalve jääb riigieelarvest rahastatavaks.
Seadus on plaanitud jõustuma uuest aastast.