MKM: riik ei tohi taastuvenergia toetustega oma sõna murda

BNS
Copy
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar. Foto: Erik Tikan

Vastuseks konkurentsiameti ettepanekule taastuvenergia toetuste ülevaatamiseks teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM), et riik ei tohi oma sõna murda ning taastuvenergia toetused tuleb tootjatele lubatud määral siiski lõpuni maksta.

Konkurentsiamet põhjendas oma ettepanekut sellega, et elektrienergia hind on mullusega võrreldes kahekordistunud, mistõttu soovitab amet vaadata üle kehtivad toetuse suurused ning viia need vastavusse elektri börsihinnaga.

MKM energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar ütles BNS-ile, et hoolimata sellest, kas enam kui 10 aastat tagasi kehtestatud toetusskeemi toetusmäärad tunduvad meile täna kõrged või madalad, tuleb riigil tootjatele lubatud toetused siiski lõpuni maksta.

«Riik ei tohiks sõna murda ning asuda toetusskeeme tagantjärgi muutma niipea, kui see kasulikum tundub. Selliseid samme ei luba liikmesriigil astuda ka Euroopa Liidu taastuvenergia direktiiv ning tõenäoliselt ootaksid riiki sellisel juhul ees aastatepikkused kohtuvaidlused tootjatega,» rõhutas asekantsler.

Ta lisas, et ministeeriumi soov on, et taastuvenergia tootjad rajaksid Eestisse uusi taastuvenergia tootmisseadmeid, mitte ei peaks kulutama aega riigiga kohtus käimisele. «Ehk kokkuvõttes oleks sellisel rutakal ja esmapilgul lihtsal lahendusel pikaajaline negatiivne mõju meie energiamajandusele ja elektritootmisvõimekuse arengusse,» nentis Tatar.

Energeetika ja maavarade asekantsler juhtis tähelepanu ka sellele, et elektri turuhind on olnud varasematel aastatel pigem madal.

«Mõned kuud kestnud väga kõrge elektri turuhind ei muuda taastuvenergia projektide tasuvust kogu eluea lõikes kuigipalju. Väidetava ülekompenseerimise hindamiseks peaks tuginema palju pikemal perioodil,» märkis ta ja lisas, et kõrged elektrihinnad on toonud fossiilsed kütused, mistõttu on praegusel ajal eriti oluline, et säiliks investeeringukindlus taastuvenergia tootmisseadmete rajamisel.

«Oleme praeguseks täielikult üle läinud vähempakkumiste põhisele toetusskeemile, millega pakume konkurentsitingimustes võitnud arendajatele vähempakkumisel selguvat garanteeritud hinnamäära. Kui turuhind on sellest hinnast kõrgemal, siis riigi poolt toetust ei saa,» selgitas Tatar.

Näiteks sel suvel lõppenud ja väiksematele tootmisseadmetele suunatud vähempakkumisel kujunes hind tasemele ligikaudu 45 eurot megavatt-tunnist (MWh) ja praegustes turutingimustes seega riik toetust maksma ei pea.

Asekantsleri sõnul näitab Põhjamaade kogemus, et tänapäevaseid tuulikuid saab rajada veelgi madalama hinnagarantii vastu ning selliseid tulemusi ootab ka MKM uutelt vähempakkumistelt. «Kaugem eesmärk on liikuda lähiaastatel toetustevabale taastuvenergiale, kuid seni peame looma soodsa pinnase, et ettevõtjad tahaksid roheenergiasse investeerida,» rõhutas Tatar.

«Vana taastuvenergia toetusskeem, kus toetust maksti sõltumata turuhinnast, hakkab järjest lõppema. Selle alusel tehti enamus investeerimisotsuseid kümmekond aastat tagasi ning täna on paljud selle toetusega rajatud projektid toetusskeemist väljumas. See tähendab ka tarbijate jaoks taastuvenergia tasu komponendi vähenemist elektriarvel,» lisas asekantsler.

Tagasi üles