Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Eesti Pank: palgatõusu surve suureneb veelgi

Panga ökonomist Orsolya Soosaar. FOTO: Eesti Pank

Eesti Panga hinnangul tõotavad eeldatav miinimumpalga tõstmine 12% võrra järgmisest aastast, tarbijahindade kiire tõus, kahanev vaba tööjõu hulk tööturul ja hõive kasvukiirus tegevusaladel lähiaja palgasurvet veelgi suurendada.

Kui 2021. aasta teiseks kvartaliks oli võrreldes kriisieelse ajaga tööjõu tootlikkus suurenenud rohkem kui tööjõukulu, siis edaspidi võib olukord pöörduda, märgitakse Eesti Panga täna avaldatud tööturu ülevaates.

Palgasurve leevendamiseks ei ole palju hoobasid peale selle, et varasemast veelgi olulisem on aidata tööotsijatel omandada töökoha leidmiseks õigeid oskusi. Samuti tuleks hoiduda kriisieelsest olukorrast, kus avaliku sektori palgad suurenesid erasektoriga võrreldes märksa kiiremini.

Koos suurema tööjõupuuduse tunnetusega on hoogustunud keskmise palga kasv, mis ulatus tänavu teises kvartalis 7,3%ni.

Aasta esimeses pooles kasvas Eesti majandus hoolimata koroonaviiruse uuest lainest ja nakkuse leviku tõkestamiseks seatud piirangutest jõudsalt, kuid tööturg taastus tagasihoidlikumalt. Tööga hõivatuid oli teises kvartalis endiselt vähem kui enne kriisi ning tööpuuduski oli suurem.

Ettevõtted said toodangumahtu kasvatada töötajate töötundide arvu suurendades, mis on kriisist üle saamise ajal tavapärane. Suvekuudel hõive kasv küll hoogustus ja tööpuudus alanes, kuid tööturu edasine taastumine sõltub endiselt suuresti sellest, milliseks kujuneb viiruseepideemia olukord.

Koroonaviiruse kriis on mõjutanud tegevusalasid väga erinevalt ja pannud inimesi valdkonda vahetama. Osal tegevusaladel on nii töötajate arv kui ka loodav lisandväärtus nüüdseks kõrgem kui enne kriisi. Sellised valdkonnad on näiteks tervishoid ning info ja side.

Paljudel tegevusaladel on aga nii hõive kui ka lisandväärtus endiselt madalam kui kriisi eel. Siia kuulub näiteks majutus ja toitlustus, aga ka töötlev tööstus. Kui 2021. aasta kevadised tegevuspiirangud mõjusid üldiselt leebemalt kui aastatagused, siis majutuse ja toitlustuse vallas olid need siiski suure mõjuga. Sellest annab tunnistust töötasuhüvitise meetme laialdane kasutamine, kuigi kvalifitseerumiseks seatud tingimused olid karmimad kui aasta eest.

Et hõive oli aasta esimesel poolel madalam kui enne kriisi, oli vaba tööjõudu turul rohkem. Sellest hoolimata on tööandjate seas kasvanud mure tööjõupuuduse pärast ja taas värvatakse töötajaid välismaalt sama palju kui enne kriisi.

Tõenäoliselt on põhjus selles, et töötute seas on palju neid, kes on kriisist tugeva hoobi saanud tegevusalade, näiteks majutuse ja toitlustuse taustaga. Uusi töökohti luuakse aga peamiselt teistes valdkondades ning kohalike tööotsijate oskused ja kogemused ei vasta sageli vabade töökohtade tingimustele.

Tagasi üles
Back