Autotootjad: kriisist väljumiseks tuleb Euroopasse rajada uued kiibitehased

Euroopa autotootjate liidu ACEA esimees ja BMW tegevjuht Oliver Zipse esitlemas uut automudelit BMW i4. EPA/SASCHA STEINBACH Foto: SASCHA STEINBACH

Suuresti pooljuhtide puudusest tekkinud tarneraskuste tõttu müüdi autosid septembris ELis ligi veerandi võrra mullusest vähem. Autotootjad pöördusid ühiselt Euroopa Komisjoni poole, kellega koostöös loodetakse probleemid lahendada rajades siia uusi kiibitehaseid.

Euroopa suuremad autotootjad leiavad, et pooljuhtide tarneahela sõltuvust Aasiast tuleb otsustavalt vähendada või tehaste tootmiskatkestused jätkuvad ka edaspidi, kirjutas Financial Times.

Euroopa Liidu uute sõiduautode turul on tarneraskustest tingitud suur langus jätkunud juba kolm kuud järjest. Autode müük kogu Euroopas langes septembris 23,1 protsenti, madalaimale tasemele alates 1995. aastast. Volkswagen, BMW , Renault ja mitmed teised autofirmad on olnud sunnitud ajutiselt oma tootmised seiskama, kuna napib pooljuhte, mida kasutatakse autodes alates elektroonilistest akendest kuni juhiabisüsteemideni.

Euroopa autotootjate liidu ACEA esimees ja BMW tegevjuht Oliver Zipse hoiatas, et autotööstust ootavad «otsesed ja rängad tagajärjed», kui tootjad ei saa piisavalt soetada vajalikke komponente. Kriisist väljumiseks on vaid üks hea plaan - ehitada Euroopasse, eriti Saksamaale ja Prantsusmaale rohkem kiibitehaseid. Intel juba teatas, et investeerib 80 miljardit eurot pooljuhtide tootmisvõimsuse suurendamiseks Euroopas.

Paraku võtab selliste uute tehaste rajamine mitu aastat, jättes Euroopa autotööstuse lähiaastatel haavatavaks, sest suur osa pooljuhtide tootmisest on kolinud odavamate tööjõukuludega riikidesse.

Autotöösturite Euroopa Komisjonile saadetud kirjas märgiti, et on vaja «kooskõlastatud algatust», et rajada piirkonda tehased, mis suudaksid kiipide tootmisel Aasiaga konkureerida. «See enneolematu kriis näitab, kui haavatav on tänane pooljuhtide tarneahel ja kui kiireloomuline on oluliste komponentide varumisel sõltuvust välisturgudest vähendada,» seisis kirjas.

Taiwani, Hiina ja Jaapani tehaseid, kust tuleb suur osa kogu maailmas kasutatavatest pooljuhtidest, tabasid pandeemia esimeste lainete ajal mitmed tootmiskatkestused. Samuti on suurenenud nõudlus kiipide järele nutitelefonide ja tahvelarvutite tootjate poolt, kes tavaliselt maksavad komponentide eest rohkem kui autotootjad. Isegi kui pooljuhtide eest rohkem maksta, kulub autotootjate hinnangul tänaseks tekkinud puudujäägi korvamiseks veel suur osa järgmisest aastast.

«Me elame praegu peost suhu,» ütles üks Euroopa suurtootja tippjuht. «Aasia kaubamärkidel läheb praegu palju paremini, sest neil on paremad suhted kohalike tarnijatega. Kui Euroopas oleks tootmine koha peal, aitaks see tõesti väga.»

Samas hoiatas Prantsuse Renaulti finantsjuht Clotilde Delbos, et autotootjad ei suuda kiipide valmistamiseks vajalikku oskusteavet ise arendada. «Euroopasse uute kiibitehaste loomiseks peame esmalt omama tehnoloogiat, mida meil majasiseselt praegu ilmselgelt ei ole,» ütles ta.

Euroopa autotootjate nõudlus pooljuhtide järele kasvab ka tulevikus, sest autodesse paigaldatakse üha enam keerulisi elektroonilisi komponente. Tänapäevastes sõidukites on pooljuhtide koguarv kasvanud kiiresti mitmesajani. ACEA peadirektori Eric-Mark Huitema hinnangul on nõus inimesed sellega kaasneva mugavuse eest rohkem maksma.

Põhiliselt kiipide puudusest tekkinud tarneraskuste tõttu müüdi septembris Euroopa Liidu riikides vaid 718 598 uut sõiduautot, mida on 23,1% vähem võrreldes möödunud aastaga. Tänu aasta esimese poole tublisti kasvanud müügitulemustele on tänavu üheksa kuuga siiski antud klientidele üle 6,6% rohkem uusi sõiduautosid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

AMTELi andmetel on langust vedanud suured turud eesotsas Itaalia (32,7%), Saksamaa (25,7%), Prantsusmaa (20,5%) ja Hispaaniaga (15,7%). Saksamaa müügitulemused on langenud 1,2 protsendiga miinusesse ka üheksa kuu võrdluses.

Baltimaadest on eriti suures langustrendis Leedu turg, kus septembris müüdi möödunud aastaga võrreldes koguni 56,8% vähem uusi sõiduautosid ning 7% on langus ka üheksa kuu kokkuvõttes. Eesti ja Läti püsivad üheksa kuu tulemustes siiski veel plusspoolel.