Odava toidu aeg on läbi ning energia, tooraine ning tööjõu kallinemise tõttu kerkivad kodumaiste toidukaupade hinnad detsembri alguses.
Toidutootjatel piir ees: detsembrist kallinevad toidukaubad ka poes (22)
Saaremaa Lihatööstuse juhatuse liige Kaie Rõõm-Laanet kinnitas ERRi raadiouudistele, et energia, toorme, pakendite ja tööjõu kallinemise mõju pole ettevõtte toodete tarbijad veel tunda saanud, kuid kaupmeestele on teated osade kaubagruppide hinnatõusust juba välja saadetud.
«Detsembri algusest kallinevad nüüd osad keedutooted, hakktooted ja poolsuitsutooted 5–7 protsenti,» rääkis Rõõm-Laanet. Lisaks energia, toorme, pakendite ja tööjõu kallinemisele on suurenenud logistikatasud ning kallinenud seadmete varuosad. «Ei ole valdkonda, kus hinnatõus ei oleks meid puudutanud,» lisas ta.
Ka E-Piima juht Jaanus Murakas kinnitas, et toidutootmiseks vajalike ressursside kallinemine annab tunda juba mitu kuud. «Toote omahind on tõusnud juba paari kuu jooksul väga kiiresti. Diislikütuse hinnatõus on olnud juba 40 protsenti. Gaas, millega köetakse tööstusi ja tehnoloogia tarbeks toodetakse energiat, on tõusnud 300 protsenti. Kile hinnad on tõusnud kohati 20–50 protsenti erinevate materjalide lõikes. Töötasude tõus on pidev ettevõtetel,» loetles Murakas. «Omahind on tõusnud, väljamüügihinnad on veel kaubanduskettidega lepingutega seotud, aga esimesel võimalusel need hinnad peavad tõusma. Vastasel juhul lihtsalt saab poodidest kaup otsa.»
Murakas tõdes, et väetiste hind on tõusnud 300–400 protsenti ning tehnika ostab 30–40 protsenti kallimat kütet, nii et hinnatõusu surve ei ole üksi toidutööstuse poolelt, vaid see on juba algtootmise, farmi poolelt alates. «Kui me niimoodi jätklame, siis, ma ei ütle, et meil oleks otse toidupuudus, aga toidu kättesaadavusega võivad tekkida kohati raskused,» tõdes Murakas. «Odava toiduaine aeg on läbi. Osalt oleme selle ise ära teeninud oma suhtumisega toidutootmisse ja maaellu,» rääkis ta.
Käibemaksu võiks alandada
Toidutootjad leiavad, et tarbija rahakotile mõjuks soodsamalt kui riik vähendaks toidule, eriti aga kohalikule toidule kehtestatud käibemaksu. Sellest saaksid kaudset kasu ka toidutootjad.
«Kindlasti on leevendus just tarbija jaoks ja kaudselt ka meie tootjate jaoks,» rääkis Rõõm-Laanet. «Sest kui hinnad oluliselt ei tõuse, siis tarbija tarbib neid samas mahus ja kaudselt siis ka meie toodangu maht ei vähene loodetavasti.»
Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük tõi toidukaupade käibemaksu idee avalikult taas lauda eelmisel nädalal toidutööstuse olukorrast rääkides. Tema sõnul oleks aeg maksudogmadest vabaneda.
Eestis on toiduainete käibemaks Euroopas üks kõrgemaid. Paljudes riikides on toidukaupadel madalam käibemaks, kuid Eestis mitte. Näites põhjanaabrite juures Soomes on see 14 protsenti.
Toidukaupade käibemaksu alandamine on päevakorral olnud ka varem, kuid sellele on alati vastuväitena kõlanud, et käibemaksu langetamine ei pruugi jõuda tarbijani ehk kas kõik või suur osa sellest võib jääda kaupmehe taskusse. Sellist võimalust tunnistab ka Kruustük, kuid lisas, et näiteks konkurentsiamet võiks selle oma kontrolli alla võtta.
Rahandusministeerium ei ole Postimehe toidukaupade käibemaksu langetamist puudutavatele küsimustele nädala jooksul vastanud.