Hololei: miks peaks Euroopa maksma Tallinna-Helsingi tunneli eest?

Henrik Hololei sõnul on Euroopa transpordis võetud suund rongiliikluse arendamisele. Foto: Foto: Romuald Meigneux

Henrik Hololei on tippametnik, kes vastutab terve Euroopa transpordisektori arengu eest. Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektorina jõuab ta ka Eestis toimuval oma valvast pilku peal hoida. Postimehele antud intervjuus avaldab Hololei, mida arvab Eesti suurematest transpordiinvesteeringutest ning väljendab muret riigis aina hoogsamalt levivate negatiivsete eelhoiakute pärast.

Riigikontroll avaldas Rail Balticu tähtaegade ja maksumuse kohta kurja aruande. Kui murelikud peaksime olema?

Mul on väga hea meel, et riigikontroll oma tööd korrektselt ja nõudlikult teeb. See on kõigile kasuks, aga eelkõige projekti ellu­viimisele. On tõsi, et projekti elluviimine pole kulgenud algses graafikus, ning see ei kehti ainult Eesti, vaid kõigi kolme Balti riigi kohta. Seega, kui see ­aitab projekti mahajäämust Balti riikide enda paika pandud graafikus parandada, siis võidavad sellest kõik.

Kas projekti lükkumine 2026. aastast kaugemale kätkeb ohtu, et riigi omafinantseeringu osakaal muutub suuremaks?

Balti riigid on kohustatud projekti ellu viima 2030. aastaks. 2026 oli nende riikide endi paika pandud tähtaeg, millega Euroopa Komisjon muidugi nõustus, sest mida varem, seda parem.

Kui projekti teostamine venib algsest plaanist pikemaks, siis tuleb vaadata kõiki rahastamisallikaid uue pilguga. Hetkel on seda vara öelda, kuna suur osa CEF I (2014–2021) rahast on veel kasutamata ning CEF II (2021–2027) projektitaotlused avati alles kuu aega tagasi, lisaks võimalik finantseerimine taastusrahastu kaudu. Seega oleks liiga vara kaugeleulatuvaid järeldusi spekuleerima hakata.