Ametiühingud: täies mahus tööõigust muuta pole tarvis

Peep Peterson. Foto: Eero Vabamägi

Eile teatasid teenusmajanduse ettevõtted, et tööseadus on ajale jalgu jäänud ja vajab muutmist. Välja toodi hulk punkte. Ametiühingute keskliit ütles, kus nad oleksid nõus kaasa rääkima.

Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson ütles, et nad alles asuvad liitudega neis küsimustes läbi rääkima, aga ühel või teisel viisil muudetakse tööseadust pidevalt. Näiteks lähevad praegu muutmisele kaubandustöötajatega seotud seadused.

Jaan-Hendrik Toomel Ametiühingute keskliidust ütles, et ei arva, et tööõigus täies mahus tingimata muutmist vajab, kuna tänane tööõigus annab töötajatele endiselt väga vajalikud garantiid ja miinimunstandardid.

«Tööandjate soov paindlikkuse järele tööõiguses pole meie jaoks midagi uut ning kõigele ei vaidle me ka sugugi vastu. Pigem on küsimus selles, kuidas seda paindlikkust ellu viia, sest töökohad on väga erinevad. Oleme täiesti veendunud, et paindlikkusega nendele, kes seda soovivad, peab käsikäes käima turvalisus nendele, kes seda vajavad,» ütles Toomel.

Eile teatasid Teenusmajanduse koda ning Eesti personalirendiettevõtete liit, et tööõigus on ajale jalgu jäänud ja parem oleks kohe uus teha, kui vana parandada. «Eesti tööjõuturg on olematult väike ja tarka tööjõudu saada keeruline, sest ühelt poolt piirab nende õigusi kehtiv tööseadusandlus ja teisalt maksustatakse neid siin liialt kõrgelt,» ütles teenusmajanduse koja Pillesaar vajadust süsteemi põhjalikumaks uuenduseks.

Teenusettevõtted tõid välja neili suuremat probleemi

Esiteks on töövormid ajale jalgu jäänud ja inimesed ei soovi enam teha tööd ainult töölepinguga, pealegi on tööaja mõiste ajas muutunud ning inimesed tahavad ise otsustada, millal töötavad.

Toomel ütles, et see muutmisnõue puudutab eelkõige osasid noori töötajaid, kes on alles sisenenud tööturule ning kellel on sundkulud sageli kaetud mujalt kui palgast, näiteks elavad nad veel koos vanematega, töötavad õpingute kõrvalt või teevad lisatööampsusid teise, turvalise töösuhte kõrvalt. «Valdkondadest puudutab see eelkõige teenindust-jaekaubandust ja seetõttu leiame, et selle lahendamist võiks proovida kõigepealt sektoritasemel, mitte kõigile valdkondadele ja kõigile töötajatele laienevalt,» ütles Toomel.

Teiseks soovisid ettevõtted vaadata üle tööohutuse nõuded. Siin ütles Toomel, et ametiühingud on seisukohal, et tööohutusega ei ole meie töökohtadel kõik nii hästi, et alla 100–1000 töötajaga tootmises võiks regulatsiooni kaotada. «Üldjoontes tänane regulatsioon toimib ja ei tohiks ka tööandjatele suureks probleemiks olla. Pandeemiaolukorrast tõusetuna on päevakorras küll tööandja vastutuse ulatuse ja spetsiifika ülevaatamine kaugtöö puhul. Ametiühingutena tunneme endiselt puudust tööõnnetuse- ja kutsehaiguskindlustuse seadusest,» ütles Toomel.

Traditsiooniliselt on ettevõtete soovide seas ka sisserändeküsimus, rõhutatakse, et Eestis pole piisavalt sobivat tööjõudu. Selles osas teatas Toomel, et (töö-)sisserände puhul tuleb jälgida, et kõikidele töötajatele kehtiksid samad standardid. «Välistööjõud ei tohi olla vahendiks, millega Eesti töötajate heaolu vähendada. Leiame, et me ei vaja juurde madala lisandväärtusega töökohti ning konkureerimine ainult hinnas ei vii meie majandust ja inimeste heaolu edasi,» ütles Toomel.

Üks punkt, mille koroona-aeg teravamalt inimeste teadvusesse tõi, oli kõik kaugtööga seonduv, sest nii massilist kodustöötamise võimalust varem ette nähtud polnud. Ka sel nädalal soovitas valitsus kõikidel, kes saavad, kodukontoritesse suunduda. Siin sooviksid kõik osapooled muutusi näha. «See teema on pandeemiaga prioriteediks tõusnud, arutelud regulatsiooni parandamiseks toimuvad ning selles lööme ka aktiivselt kaasa,» kinnitas ka Toomel.