Kas noored päästavad rahvustoidu söömise traditsiooni?

Seemnerikas rukkileib. Foto: Sander Ilvest

Uuringud näitavad, et noored kipuvad rahvustoitu rukkileiba laualt tõrjuma, tehes sellega samas oma tasakaalustatud toitumises suure vea.

Konjunktuuriinstituut uuris detsembris 2020 Eesti elanike toidukaupade ostueelistusi ja hoiakuid ning tõi eraldi välja, et noored tarbisid viimase poolaasta jooksul teiste vanuserühmadega võrreldes muu hulgas just leiba vähem või üldse mitte.

Veel täpsemalt vaatas rukkileiva ja täisteraleiva tarbimisse Tervise Arengu Instituut, kelle läbi viidud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu möödunud aasta tulemustest selgus, et rukki- ja täisteraleiba ei söönud uuringule eelneva nädala jooksul enda sõnul raasugi veidi üle neljandiku (27 protsenti) vastanutest. Rukki- ja teraleiba sõi vähemalt kolm viilu päevas ehk vastavalt minimaalsele soovitusele vaid vähem kui 21 protsenti vastanutest.

Eriti torkab kahjuks silma, et vanuserühmas 16–24 oli rukki- ja teraleiva oma toidusedelist täiesti kõrvale jätnud noormeestest lausa 43 protsenti ja tütarlastest 48 protsenti. Noormeeste puhul on see praktiliselt muutumatuna püsinud koguni viimased kümme aastat. Noormeeste vanuserühmas 25–34 eluaastat on trend veelgi nukram – kui 2012. aastal ei söönud rukki- ja täisteraleiba üldse üle 33 protsenti vastajatest, siis möödunud aastal oli see näitaja kerkinud juba tasemele 39 protsenti.

Neiud söövad veelgi vähem

Murelik suundumus sellega ei piirdu, sest neidude puhul on olukord veelgi kontrastsem. Tütarlastest vanuses 16–24 ei söönud 2012. aastal rukki- ja täisteraleiba üldse 37 protsenti. Möödunud aastal oli see, nagu viidatud, kasvanud juba 48 protsendi juurde. Samasugune liikumine on toimunud ka neidude vanuserühmas 25–34 eluaastat, kus 2012. aastal ei söönud rukki- ja täisteraleiba üldse 25 protsenti vastajatest, kuid eelmisel aastal oli see kosunud juba 33 protsendi juurde.

Ainuüksi viimane kümnend on seega kahandanud Eesti elanike rukki- ja/või täisteraleiva söömist, asendudes erinevate alternatiivsete toodetega, mis on muidugi omakorda mõjutanud leivatööstuste tootearendust ja -portfelli.

Tasakaalus toitumine tähendab, et inimese toidus on esindatud süsivesikud, valgud, rasvad, vitamiinid, mineraalid, soolad ja kiudained. Süsivesikud on organismi peamiseks energiaallikaks. Tervislikult valitud süsivesikuid on palju just täisteratoodetes.

Tasakaalus toitumiseks on soovitatav, et 50–60 protsenti tarbitavatest kaloritest tuleks süsivesikutest. Ehk kui päevas tarbida 2000 kcal, peaks ca 1000 kcal tulema süsivesikuid sisaldavast toidust. Piisav hulk süsivesikuid ja kiudaineid igapäevases toidus aitab säilitada langetatud kehakaalu kauem.

Kas teadsite, et Tervise Arengu Instituut soovitab keskmise päevase energiavajaduse juures süüa iga päev umbes 3–6 viilu rukkileiba ja/või täisteraleiba ehk kokku suurusjärgus 150–200 grammi? Seejuures tasuks just eelistada rukkileiba ning täistera- ja seemneleiba tavalisele saiale ja peenleivale.

Nii et rukkileib pole meile olnud üksnes identiteediküsimus, vaid sõna otseses mõttes eluvajalik komponent tasakaalustatud toitumises. Erinevate uuringute järgi on Eestis viiendik täiskasvanutest rasvunud ja selle tulemusega oleme Euroopas paraku üsna ladvikus. Rahvastiku tervise arengukava aastani 2030 toob põhilise mittenakkushaiguste riskitegurina välja just tasakaalustamata toitumise.

Rukkileib sisaldab nimelt rikkalikult kiudained ja leivatoote valimisel tasubki poest otsida tooteid, mille kiudainesisaldus on suurem ning hoida seda oma menüüs kindlal kohal. Kiudaineterikka rukkileiva söömine soodustab seedimisprotsessi, aitab kaotada liigset kolesterooli ning ära hoida mitmeid valede söömisharjumuste tõttu tekkivaid tervisetõrkeid. Rukkileiva aeglaselt imenduvad süsivesikud aitavad aga veresuhkru taset tasakaalus hoida.

Rukkileivas on täisväärtuslikke taimseid valke, mis kuuluvad elutähtsate ensüümide ja fermentide koosseisu ja reguleerivad meie ainevahetust. Leib sisaldab rasvhappeid, mis annavad energiat ja on vajalikud rasvlahustuvate vitamiinide A, D ja E omastamiseks. Need on kasulikud luustikule, hammastele, juustele, nahale ja veresoontele. E-vitamiin on tugev antioksüdant.

Rukkileivas on mineraalaineid, mis on asendamatud organismi ainevahetuses. Selle kaudu mõjutavad nad meie närvisüsteemi, lihaseid, südame-veresoonkonda ning luustikku ja toetavad immuunsüsteemi. Rukkileib on fosfori, magneesiumi, tsingi, seleeni, kaltsiumi, kaaliumi ja raua allikas. Kusjuures vereloomeks vajalikku rauda on rukkijahus isegi rohkem kui lahjas loomalihas.

Rukis on maailma lõikes üsna haruldane, sest selle kogusaak moodustab vaid 1,5 protsenti kõikide teraviljade kogusaagist. Eestis on aga kvaliteetse rukki kasvatamiseks olemas väga sobivad kasvutingimused. Nii saame siin olla lausa eelistatud seisus.

Oluline, et ka noored leiaksid kasulikule ja maitsvale rukkileivale menüüs kindla koha. Lausa vältimatult vajalik on rukki- ja täisteraleiva kasulikkust meelde tuletada riikliku ja vastutustundliku toiduturunduse kaudu, mille keskseks osaks on noorte tasakaaluka toitumise suunamine lasteaedade ja koolide toitlustamisel.