Swedbank näitab teed ja avalikustab tööpakkumistes palgavahemiku

Merike Lees
Copy
Swedbanki juhi Olavi Lepa sõnul on naiivne arvata, et palku varjates saaks neid madalal hoida.
Swedbanki juhi Olavi Lepa sõnul on naiivne arvata, et palku varjates saaks neid madalal hoida. Foto: Tiina Oja

Swedbank alustas palgavahemike näitamist töökuulutustes, et inimestel oleks selge, kas see vastab nende ootustele või mitte. Vahemik ei näita siiski ära täpset teenitavat palka.

«Me anname sellega indikatsiooni, mis see töökoht meie meelest väärt on,» ütles Swedbank Eesti tegevjuht Olavi Lepp Äripäeva raadios. «Kui tuleb hea kandidaat, kel on kogemused ja kes võtab kõrgema vastutuse, siis on tal võimalik jõuda palgavahemiku ülemisse äärde, algaja alustab alumisest äärest.»

Lepa sõnul on naiivne loota, et infot kinni hoides saaks justkui palku madalal hoida. «Tunnetus on töötajatel olemas, nad suhtlevad omavahel ja vahetavad infot, palkade varjamine ei aita enam kaasa,» märkis Lepp.

Tegelik palk 20 protsendi vahemikus

Swedbank on üle 20 aasta teinud tööjõu-uuringuid ja korrigeerinud oma palku selle järgi. Sellest nädalast on töökuulutuste juures palgavahemikud ka avaldatud. Lepa sõnul annab see töötajatele hea indikatsiooni, kas nad on turust maha jäänud või turust ette jõudnud.

Vahemik ei ole aga täpne palk, vaid arvestatud mediaanpalga järgi +/- 20 protsenti. «Vahemik ei tohi olla liiga suur,» märkis Lepp. «See võib olla kuni 20 protsenti, et anda tunnetus, kas see palk on kandidaadile motiveeriv ja kas ta tahab kandideerida.»

Lepa sõnul on Swedbankis palju töökohti, kus palk on neljakohaline arv ja algab 2, 3 või 4ga.

Eesti Teenindus ja Kaubandustöötajate Ametiühingu juht Elle Pütsepp peab samuti vajalikuks, et kõigi tööpakkumiste juures oleks ka palk. Tema soovib näha konkreetset palgasuurust, mitte vahemikku, sest hiljem selgub ikka, et inimene võeti tööle vahemiku madalaima palga peale.

«Inimene tahab teada, mida ta konkreetselt teenib,» kinnitas ta. «CV Keskuses peaksid olema kõik töötasud väljas ja mitte vahemikena, vaid kuupalk või tunnitasu.»

Info mõjutab kandideerimist

CV Online'is on avaliku palgasuurusega töökuulutuste osakaal 18 protsenti. See näitaja on tõusnud, sest veel aprillis oli avaliku palgaga vaid 12 protsenti töökuulutustest. Kõige rohkem on avaliku palgaga pakkumisi teenindussektoris, sellele järgnevad avalik sektor ja müük. Umbes pooltel avaliku palgaga tööpakkumistel on palgasummaks märgitud vahemik, pooltel fikseeritud summa.

CV-Online Estonia küsitlusest selgus, et tervelt 91 protsenti vastajatest arvab, et avalik palgasuurus töökuulutuses peaks olema märgitud. 7 protsenti vastajatest märkis, et see, kas töötasu on märgitud, peaks sõltuma pakutavast ametipositsioonist. 1,4 protsenti vastajatest arvab, et töötasu suurust ei peaks töökuulutusel avalikustama, ütles CV Online'i turundusspetsialist Gertrud Sild.

40 protsenti vastajatest märkisid, et kandideeriksid suurema tõenäosusega ametikohale, kus on avalik palgasuurus märgitud. 55 protsenti kandideeriksid suurema tõenäosusega, kui töötasu suurus vastab nende ootustele. 4 protsenti vastas, et avalik palganumber nende kandideerimist ei mõjuta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles