Vaimse tervise probleemid takistavad töötuid tööle saamast

Töötukassa kampaaniaauto juures oodatakse inimesi tööjutte ajama. Foto: Anne Põder

Tööportaali CV.ee küsitlusest selgus, et kolmandikul töötutest on diagnoositud vaimse tervise häired, mis on sageli takistuseks uue töö leidmisel.

Kuigi töötute hulgas on vaimse tervise häiretega inimeste osakaal suurem, mõjutab ka töötus ise vaimset tervist negatiivselt. Üle poolte töötutest muretseb pidevalt sissetulekute pärast ning pikad kandideerimisprotsessid panevad neid kahtlema iseenda väärtuses. Samuti tekitavad töövestlused töötutes ärevust ning äraütlevad vastused panevad tundma, et pingutused kandideerimisel ei kanna vilja.

«Muret tekitavalt suur osa töötutest tunneb ärevust töövestluste ees – 43 protsenti,» rääkis CV-Online'i värbamisjuht Kaire Kleesment. «Ühelt poolt on loomulik, et kui mängus on niivõrd oluline asi, nagu uus töökoht, on töötul pinge peal. Teisalt jääb tööandjate hooleks tekitada töövestluseks vahetu ja sõbralik keskkond, mille eesmärk ei ole kandidaadi ülekuulamine, vaid soe ja sõbralik vestlus, kus mõlemad pooled saavad veenduda üksteise sobivuses.»

Vaimset tervist võivad mõjutada nii välised kui ka sisemised faktorid, nii suhtumine iseendasse kui ka ümbritsevad inimesed. Viiendik töötutest tunneb pidevat survet töötuse pärast ning nad leiavad, et nendesse suhtutakse töötuse pärast halvasti. Samuti mõjutavad vaimset tervist hirmud ebaõnnestumise ees ning vähene usk iseendasse – kolmandik töötutest pelgab tööle kandideerida, sest nad kardavad, et ei saa hakkama.

Positiivsena on suurel osal töötutest kindel siht silme ees ja nad teavad, mis tööd tahaksid teha ja kuidas seda saavutada. Samuti leitakse, et on piisavalt võimalusi koolitusteks ja enesearenguks, mis neid tööle aitaksid. Enamasti pole ka töötud valmis kandideerima tööle, mis neile päriselt ei meeldiks – sellisele tööle on valmis kandideerima viiendik vastajatest.

CV-Online Estonia küsitluses osales 4384 inimest, kellest töötuid oli 9,44 protsenti.