Wolt: ühekordsele plastile on alternatiivseid lahendusi halastamatult vähe

Ühekordne plastik on loodusele paras häda ja viletsus. Toitu on teisiti aga pakendada väga keeruline. Foto: Iimago images/Scanpix

Wolti Baltikumi juhi Liis Ristali hinnangul on ühekordsele plastile alternatiivseid lahendusi halastamatult vähe. Mõni on kallis ja teist jälle ei toodeta piisavalt. 

Koroonaviiruse leviku tõttu pole restoranidel viimastel aastatel kuigi hästi läinud. Keskkonnaministeeriumi ettepanekust tulenevalt peaksid restoranid hakkama lisatasu võtma ühekordse kasutusega plastpakendites toidu kaasamüümise eest ning see tähendaks arvele mitut lisaeurot. Ristali hinnangul pole see mõistlik mõte ning keskonnaministeeriumi plaan on rangem, kui Euroopa Liidu direktiiv nõuab.

Wolt alustas pilootprojektina koostööd RingKarbi ja Bringbackiga, mille käigus viiakse restoranitoidud inimesteni korduvkasutatavates karpides, mida on võimalik hiljem toitlustajale tagastada.

Ristali sõnul nõuab ringmajandusele üleminek ja ühekordse plasti kasutamise vähendamine kõikide poolte pingutusi, kuid paljudel tootearendajatel puudub veel võimekus, et kogu toitlustajate pakendivajadus rahuldada.

«Klientide sundimine plastpakendi eest lisatasu maksma plasti kasutamist ei vähenda, vaid toob vastupidise tulemuse, kus inimesed kasutavad järjest kõrgema plasti sisaldusega ühekordset plastpakendit, mis on mujal Euroopa Liidus keelatud,» tõdeb ta.

Ühekordse plasti direktiiv

Direktiivi eesmärk on vältida ja vähendada teatud plasttoodete mõju keskkonnale, eelkõige veekeskkonnale ja inimeste tervisele ning edendada üleminekut ringmajandusele.

Direktiiv keskendub kümnele kõige probleemsemale ühekordselt kasutatavale plasttootele ja plasti sisaldavatele kalapüügivahenditele, mis moodustavad kokku ligi 70 protsenti mereprügi esemetest.

Lisaks keskendub direktiiv kahele plasti tüübile: vahtpolüstüreen ja oksüdantide toimel lagunev plast.