Aas: kaevandamisõiguse tasud on liiga kõrged

BNS
Copy
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas märkis oma kirjas, et kõrgemad kaevandamistasud seavad Eesti ettevõtted naaberriikidest konkurentidest kehvemasse olukorda.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas märkis oma kirjas, et kõrgemad kaevandamistasud seavad Eesti ettevõtted naaberriikidest konkurentidest kehvemasse olukorda. Foto: Dmitri Kotjuh

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas saatsi keskkonnaministeeriumile kirja, milles märgib, et ehitusmaavarade kaevandamisõiguse tasumäärade kasv ei ole kooskõlas ei üldise majanduskasvuga ega ka mitte selle valdkonna kasvuga.

Kaevandamisõiguse tasu keskmiselt 4% kasv aastas on kergitanud selle kulu osakaalu ettevõtete kogukuludes viimase kümnendi jooksul 7-8 protsendilt 25 protsendini.

Tasumäärade liiga kõrge tase ja liiga kiire kasv on MKM-i hinnangul olnud üks põhjustest, miks ehitusmaterjalide valdkonna kasvu hinnaindeks on perioodil 2015-2020 olnud sisuliselt nullilähedane, keskmiselt 0,017 protsenti.

2020. aastal valmis Eesti maksusüsteemi konkurentsivõimelisuse analüüs, mis hindas nii Eesti konkurentsivõimet maksude alal üldiselt kui ka kitsamalt tööstussektori konkurentsivõimet võrreldes Läti, Leedu, Poola, Soome ja Saksamaaga.

Analüüsi käigus võrreldi 12 maksu ja tasu ning jõuti muuhulgas järeldusele, et kõrged maavara kaevandamisõiguse tasumäärad, eriti võrreldes peamise sektori konkurendi Läti, aga ka Leedu ja Soome ning Rootsiga, asetavad keskmisest nõrgemale positsioonile just need sektorid, mida nimetatud tasu spetsiifiliselt koormab.

Seetõttu soovitab analüüs Eesti ehitusmaterjalitööstuse ettevõtete konkurentsivõime parandamiseks kaaluda ehitusmaavara kaevandamisõiguse tasu määra püsivat langetamist. Vastavalt selle analüüsi soovitustele tegi MKM 2020. aasta lõpus keskkonnaministeeriumile ettepaneku muuta ehitusmaavarade kaevandamisõiguse tasumäärasid.

Keskkonnaministeerium vastas ettepanekule, et nad on 2020. aastal välja töötanud tervikliku keskkonnatasu kehtestamise alussüsteemi kontseptsiooni, mida rakendati juba ka põlevkivijäätmete analüüsi läbiviimisel. Kontseptsiooni loomise eesmärk oli tagada kooskõla kõigi keskkonnatasude süsteemi kuuluvate valdkondade vahel.

Keskkonnaministeeriumi põhjendus, et sellega saavutatakse tasumäärade ühtlustamine aastaks 2025, ei ole MKM-i hinnangul veenev, sest selle saavutaks ka tasumäärade külmutamisega või sidudes tasumäärade kasvu ehitusmaterjalide hinnaindeksi kasvuga.

MKM ei toeta ehitusmaavarade kaevandamisõiguse tasumäärade iga-aastast 4-protsendilist tõstmist, mida hetkel valitsuse määrus 2025. aastani ette näeb. Seetõttu teeb MKM ettepaneku mitte tõsta tasumäärasid iga-aastaselt.

Juhul, kui nimetatud ettepanek ei ole keskonnaministeeriumi hinnangul põhjendatud, siis palub MKM põhjendada ja analüüsida ehitusmaavarade kaevandamisõiguse tasumäärade keskmist 4-protsendilist kasvu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles