Noortele pole uusarendused enam kättesaadavad. Kas uus kriis on tulekul?

Uusarendused. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Kui veel mõni aasta tagasi oli kahetoalisi uusarenduse kortereid saada ka saja tuhande euro eest, siis täna vaatab turult vastu olukord, kus isegi 140 000-eurose eelarvega võib Tallinnas sobiva kahetoalise korteri leidmisel hätta jääda. Majandusel läheb hästi, kuid hinnatõus on palgatõusust mõned sammud ees. Näeme seda iga päev keskmist või üle keskmise töötasu teenivaid noori nõustades, kelle ootuste ja reaalsuse vahel laiutab kuristik, kirjutab RE Kinnisvara elamispindade kutseline maakler Ulvi Pechter.

Positiivsena paistab silma, et koduostjad on varasemate aegadega võrreldes põhjalikumad ja teadlikumad. Kui kümme aastat tagasi küsiti näiteks maja fassaadi, energiaklassi või ülalpidamiskulude kohta võrdlemisi vähe, siis nüüd on pigem vähe neid, kes täpsemalt ei uuri. Muutunud on eelistused nii asukoha, planeeringute kui muu osas. Eriti noored ei soovi kulutada palju aega transpordile, populaarsed on hea ühendusega asukohad. Lisaks otsitakse terviklikku elukeskkonda ja suuremad arendajad ei ehita enam mitte ühte üksikut maja, vaid reeglina mitu maja koos haljastuse ning infrastruktuuriga.

Kas uus kriis?

Mõneti meenutab turul toimuv aastaid 2006–2008, kus arendati palju ja tempokalt ning hinnad kasvasid kiiresti. Murelikku küsimust, et ega me samal kursil liikumas ei ole, on siin-seal kuulda. Kuigi eemalt vaadates võib selline mulje tekkida, siis valdkonnas sees olles näeme siiski olulisi erinevusi. Peamiseks erinevuseks on turul tegutsevad arendajad – kui viimase suurema kriisi ajal võis piltlikult öeldes igaüks arenduses kätt proovida, siis praegu on turul pea eranditult suured ja professionaalsed arendajad, kes oskavad võimalikke riske paremini hinnata, on hästi kapitaliseeritud ning paljud neist ka aastakümnete pikkuse kogemusega.

Mida soovitada?

Mida aga soovitada neile, kes praegu oma kodu soetada sooviksid? Eks soovitustega ongi keeruline. Kinnisvarahindade langust ootama jääda ei tasu ja paistab, et seda ka ei tehta. Kui pakutavad uusarendused taskukohased ei ole, tasub vaadata järelturu poole, kus soodsamaid kahetoalisi saab ehk juba 60 000 euroga ning kus eraisikult ostes võib olla lihtsam läbirääkimisi pidada kui otse arendajalt uut korterit ostes.

Kümmekond või veidi enam aastat tagasi ehitatud majad võivad välimuse poolest küll veidi väsinud paista, kuid neis asuvad korterid on planeeringult tänapäevasemad kui nõukogudeaegsed paneelmajade korterid ning boonusena tuleb sageli kaasa sisustus ja mööbel, mis muul juhul on kodu soetajale suur lisaväljaminek.

Ka paindlikkus asukoha osas võib anda eelarvelist mänguruumi – Tallinna lähedal on kohti (viimasel ajal on populaarsemaks muutunud näiteks Kose), mis on Tallinnaga logistiliselt väga hästi ühendatud.

Vajaliku omafinantseeringu kogumise ajaks kolivad paljud teadlikult soodsamale üüripinnale ning ka see võib olla lahendus oma unistuste kodule lähemale liikumiseks. Mis iganes plaanid uue kodu otsimisel on, soovitame kohe otsingu alguses selgitada välja oma laenuvõimekus ning konsulteerida professionaalidega, kes saavad hõlpsasti võrrelda erinevaid turul olevaid arendusi ning anda neile neutraalne hinnang.