Kuidas valida elektrihambaharja? Käsiharjaga pesevad viimased saurused
20. oktoober 2021, 13:46
Elektrihambaharjadel on väga erinevad hinnad ning mõned neist puhastavad paremini kui teised, kuid suuhügienist Marju Luht kinnitab, et 200-eurone hari ei tee oma tööd paremini kui 50 euro eest ostetu.
Luht ütleb, et tema patsientidest kasutab lõviosa just elektrilisi hambaharju, sest nii saab suu puhtamaks ja oht hambakaelu liiga tundlikuks pesta on väiksem.
Kaht sorti harjad
Elektrilisi hambaharju tehakse laias laastus kahte sorti. On selliseid, mis töötavad väikese võnkega. Eestis saab osta taolisi Philipsi hambaharju. Oral-B elektrilised hambaharjad on jälle sellised, mis pöörlevad. Mõlema tehnoloogiaga harjad pesevad hambad kenasti puhtaks. Mõlemale on Eestis saada ka otsikuid, kui vanad on liiga pikalt kasutuses olnud. Vahetama peaks neid nii 2 või 3 kuu tagant.
Mõlemat sorti hambaharjad pesevad kenasti, aga nad teevad suus väga erinevat häält ja nõuavad harjumist. Vibreeriv otsik piniseb ja pöörlev otsik teeb vaikset mootori häält.
Kui harja käes hoida, siis see ei tundugi väga häiriv, suus on aga teine lugu ja ühelt tüübilt teisele üle minna on keeruline. Sellepärast on mõnedel harjadel ka kahenädalane harjutamisperiood, mille jooksul nad alguses töötavad vaiksemalt. «Olen erinevaid harju oma pere peal testinud,» kinnitas Luht.
Pöörlevad ja vibreerivad otsikud
Nii ühe kui teise tehnoloogiaga harju on väga erinevas hinnas. «Hinnavahed tulevad lisavidinatest, mida otseselt vaja ei ole,» tõdes suuhügienist.
Luht rääkis, et tema peres on igaühel erinev hari ja on ka selliseid, kus äpp kontrollib, kui hästi hambad pestud on. «Arvasin, et teismelisel võib olla äge nii pesta, aga sel juhul peab lapsel nutitelefon vannitoas kaasas olema ja hari ei saa äpiga pahatihti ühendust,» jagas Luht oma kogemust ja tõdes, et äpist suurt tolku pole.
On ka hambaharju, millega tuleb kaasa UV-kapike, kus harja otsikut desinfitseerida. «Mina teen tihtipeale hoopis nii, et kui lapsed ei loputa harja põhjalikult ära ja need jäävad pastaseks, siis korjan need kokku ja panen nõudepesumasinasse. See kuumutab ja teeb need ka pastast puhtaks.»
Kõige kallimat mudelit ostma ei pea, toonitab Luht. «Ka soodsamad pesevad väga hästi ja neile saab osta otsi juurde,» võttis Luht asja kokku. «Kui tõesti tahad peent musta värvi hambaharja, siis jah, pead ostma kõige kallima. Muidu võib võtta ka odavama.»
Lisaks peab valima ka õige vahetatava otsiku. Kui valida oma elektrilisele hambaharjale pead, siis ei tasu võtta kõige suuremat. See peab paika igasuguse hambaharja puhul, sest liiga pikk hari ei mahu kuidagi esimeste hammaste juurde pesema.
Hammastega tasub olla hell
Hari ei tohiks olla ka liiga kõva. Liiga kõva hari kulutab hammast ja teeb igemele haiget. Hambad saab kenasti puhtaks ka pehme harjaga.
Sama kehtib ka pesurežiimi kohta, see peaks olema pigem leebe. Kunagi ei tasu võtta pesurežiimi, mis lubab hambaid valgendada, see on liiga tugev. Need kulutavad hammast ja teevad igemetele haiget ning pika aja jooksul võivad teha korralikku kahju.
Mõnele elektrilisele hambaharjale müüakse juurde ka keeleotsikuid. Neid pole Luhti sõnul samuti mõtet hankida, sest pärast hammaste pesu tasub keel lihtsalt tavalise hambapesuotsikuga üle lasta. «Inimene ei viitsi neid otsikuid vahetada. Tavaline hari peseb keele ja -näsad väga hästi puhtaks,» on suuhügienist veendunud.
Igale inimesele oma hari
Kui otsikuid vahetada, siis võib sama elektrilist hambaharja kasutada ka mitu inimest. See pole Luhti sõnul aga kuigi hea mõte. «Kes kuidas peseb ja kes kuidas laeb. See on nagu lemmikloom ja tahab pidevat hoolt.»
Pärast iga pesu võiks ära pesta terve harja, sest hambapasta jääb ka otsiku vahele ja kui seda ei puhasta, on kogu asi üsna räpane. «Kui hari on peres üldkasutatav, siis eeldatakse, et ema teeb selliseid asju. Siis ema läheb õhtul viimasena pesema ja saab rokase harja,» tõdes Luht. Kui igaühel on oma hari, peab ta seda ise pesema ja laadima.
Luht märkis, et tema patsiendid pesevad hambaid valdavalt elektrilise hambaharjaga. «Käsiharjasid kasutatakse väga harva. Täna käis üks selline patsient – ta lihtsalt on see viimane dinosaurus.»