Uuring: töörände probleeme Eestis aitaks vältida ministeeriumideülene rändepoliitika

Töötukassa Pärnumaa osakond. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Eesti rändepoliitika on Euroopa Liidu teiste liikmesriikide kontekstis keskpärane, paistmata silma erilise ranguse ega ka liberaalsusega, selgub sisekaitseakadeemia värskest uurimusest.

Samas aga puudub riigis ühtne arusaam, keda me oma tööturule ootame ning kuidas paremini kindlustada, et ettevõtluse eesmärgil siia tulevad võõramaalased tooksid kaasa ka reaalseid investeeringuid ja looksid lisaväärtust kogu ühiskonnale, teatas kooli pressiesindaja.

Sisekaitseakadeemia Euroopa rändevõrgustiku Eesti Kontaktpuntki (ERV) juhi Kert Valdaru sõnul puudub riigis hetkel ühene lähenemine, millised on need ettevõtluse liigid, mis vastavad riiklikele huvidele.

«Me väljastame küll elamislubasid ettevõtluseks ja töötamiseks ettevõtte juhtorgani liikmena, kuid me ei tea, kas ja kui palju need isikud meie majandusarengule ka kaasa aitavad,» jätkas Valdaru. «Me vajame ministeeriumideülest rändestrateegiat, mille väljatöötamisse panustavad nii avalik, era- kui ka kolmas sektor ning kus oleks paremini saavutatud tasakaal riikliku siseturvalisuse ja majanduslike huvide vahel.»

Eestis võib tähtajalise elamisloa ettevõtluseks anda välismaalasele, kui selline ettevõtlus on lähtudes riiklikust huvist vajalik ning kui tema elama asumine Eestisse on ettevõtlusele oluline. Koos taotlusega peab välismaalane tõendama, et tema kontrolli all on vähemalt 63 900 euro väärtuses kapitali, mis on investeeritud äritegevusse Eestis. Samuti peab ta esitama äriplaani kirjelduse, millest nähtub äritegevuse iseloom, ulatus ning vajamineva personali suurus, kvalifikatsioon ja oskused.

Tuginedes Euroopa Liidu liikmesriikide kogemusele, soovitab uuring kaasata majanduseksperte hindama välismaalaste äriplaane ning investeeringute toimumise reaalsust ja otstarbekust riigile.

Tähtajalise elamisloa väljastamisel töötamiseks Eestisse registreeritud juriidilise isiku juhtorgani liikmena võiks aga kaaluda välismaalasele minimaalse sissetulekunõude kehtestamist ning ettevõttele endale minimaalse aastase maksusumma kehtestamist.

Võrreldes Eesti ja Euroopa Liidu 2010. aasta rändestatistikat jäi Eesti töörände osakaal (29 protsenti) kogurändes alla Euroopa Liidu vastavast näitajast (32 protsenti). 2011. aastal aga kasvas töörände osakaal kogurändes Eestisse võrreldes 2010. aastaga 7 protsenti ning moodustas 2011. aastal kogurändes 36 protsenti.