Lennundusklastri juht: roheline tulevik on palju lähemal kui arvame, meil on võimalus saada võitjate hulka

Kristo Reinsalu. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Vesiniku, selle derivaatide ja väärtusahela arengus oleme 10 aastat maas, mistõttu võitjate hulka saame vaid siis, kui jätame mõned järgmised kõrgused vahele, kirjutab lennundusklastri juht Kristo Reinsalu.

Päev enne Euroopa Vesinikupäeva kogunes 400 vesinikumajanduse eestvedajat Põhja-Hollandis, Groningenis. Enam kui tuhandeaastase vanuse Martinkerki kiriku võlvide all valitses enneolematu vabadusetunnet tulvil atmosfäär, mille sarnast pole pärast COVID kriisi kogetud.

Sütitava avakõne pidas Hollandi kuningas Willem-Alexander. Alustuseks meenutas kuningas kohtumist visionäärist Jaapani professori Katsuhiko Hirosega, kes on Toyota hübriidimudeli Priuse ning maailma edukaima vesinikuauto Mirai mudeli üks looja. Professor Hirose selgitas kuningale rohelise vesiniku tähtsust. Endise piloodina ei saanud Willem-Alexander jätta küsimata: «Kas on võimalik toota kütust, mille kütteväärtus oleks suurem kui lennukikütusel kerosiinil? » «Jah, on ikka - vesiniku energiatihedus on kolm korda kõrgem, » vastas Hirose. «Seetõttu on mul lennundustööstuses vesinikule kõrged ootused,» häälestas kuningas WindMeetsGas sümpoosiumil osalejad õigele lainepikkusele.

Roheline tulevik on palju lähemal kui me arvame. Kuningas meenutas oma kohtumist Delfti tehnikaülikooli tudengite tiimiga, kellel on tähelepanuväärne missioon. Nad tahavad ehitada maailma esimese tudengite poolt loodud vesinikukütusel lendava lennuki. Tiimi moodustavad 14 erineva rahvuse ja 12 erineva eriala tudengid. See on musternäide, kui interdistsiplinaarne on tulevikulennundus. Kui tudengite tiim ehitab 2-kohalise lennuki, siis Airbusi ZEROe programmi käigus valmivad varsti 100-200 kohalised vesinikulennukid. Kommertslennud saavad võimalikuks järgmise viieteistkümne aasta jooksul ehk homme.

«Täna, Groningenis, koos teiega, on mul täpselt sama tunne, mis mul oli üliõpilastega Delftis kuus kuud tagasi,» jätkas Willem-Alexander. Taevas on piiriks, aga mitte siis, kui oleme valmis riikide, sektorite ja isiklike huvide piire ületama. Kuningas meenutas vaimustusega, kuidas Holland ja Saksamaa teevad koostööd Põhjamere tuuleenergia potentsiaali kasutamisel vesinikukütuse tootmiseks. Kui tahta kiiresti minna, siis võib minna üksi, kuid kaugele saab minna ainult koos.

Paberil on kõik lihtne

Paberil tundub kõik lihtne. Vaid 90 minutiga annab planeedile Maa jõudev päikesevalgus sama koguse energiat, mida kasutab 7 miljardit inimest ühe aasta jooksul. Küsimus on selles, kuidas püüda kogu energiahulk kinni päikese-, tuule- või muu energialiigi näol. Vesinik on suurepärane lahendus rohelise energia salvestamiseks, et seda saaks edaspidi suuremahuliselt transportida kuhu vaja. Lootused on suurimad kui eales varem, kuid pikk tee on veel minna. Juba teame, et tänu mastaabiefektile odavneb vesiniku hind vähemalt 50%.

«Vesinikuorg» on suurepärane asi. Need on edaspidi nagu jõulupuu tuled üle Euroopa. «Kohe kui üks pirn on katki, siis pimeneb kogu puu,» hoiatas kuningas ja rõhutas, et investeerima peavad kõik, sealhulgas Eesti. Uus roheline energia ei tohi jääda ühtegi orgu. Võrgud peavad olema ühendatud. Teadmised ja energia peavad voolama üle piiride.

Rosalinde Van der Vlies, Clean Planet direktor rõhutas veelkord Euroopa Komisjoni soovi luua 100 kliimaneutraalset linna aastaks 2030. Meil on Tartu näitel olemas tugev regioon, millel eesmärgi saavutamiseks kõik pusletükid olemas. Ülikoolilinnas ja selle ümbruses on monoliitne lennunduse arengut toetav kogukond, kogemused Flying Forward ja vesinikuregioonide projektide näol. Meil on piisavalt vaba õhuruumi ja praktiliselt ilma kasutuseta seisev lennuväli.

Selleks, et Eestis süttiks oma «jõulupuul» tuled, on kavas luua kliimaneutraalsete transporditehnoloogiate arenduskeskus. Meie inspiratsioon ja julgustav näide on Groningen oma superklastriga. Me peame hollandlaste HEAVENN ning meie ZeroEST keskuse vahele looma vesiniku- ning tarkuste ja kogemuste jagamise koridori.

«Elekter on hea, see on sprint, see on lahe. Aga mina imetlen kümnevõistlejaid, sest nemad peavad olema head 10 alal korraga. Te ei pruugi olla kiireim ega parim, kuid te olete sportlaste kuningas. Ja vesinik on rohelise tulevikumajanduse erinevaid sektoreid ühendav kuningas,» ütles Hydrogen Europe juht Jorgo Chatzimarkakis.

Me oleme 10 aastat maas, mistõttu võitjate hulka saame vaid siis, kui jätame mõned järgmised kõrgused vahele.

Vesiniku, selle derivaatide ja väärtusahela areng pole oluline mitte ainult kliima, vaid ka pruunide töökohtade muutmisel rohelisteks töökohtadeks. Eesti eduvalem saab olla sama, mis oli 90-ndatel Tiigrihüppe puhul. Me oleme 10 aastat maas, mistõttu võitjate hulka saame vaid siis, kui jätame mõned järgmised kõrgused vahele.

«Mida me veel ootame?» edastas kuningas tugeva sõnumi. Ärme enam vaid räägi miljarditest. Langegu maskid ja võtame nüüd midagi päriselt ette. Tallinna Sadama vesinikustrateegia kallal töötades arendas Hollandi visionäär Petrus Postma Eesti jaoks välja julge plaani: saada juhtivaks jätkusuutliku lennukikütuse (ing k. Sustainable Aviation Fuel - SAF) tootjaks Loode-Euroopa turu jaoks. Me vajame tulevikulennunduse unistuste realiseerimiseks ja miljardite Eestisse toomiseks kliimaneutraalse õhutranspordi arenduskeskust ZeroEST. Piirkondlik tugev ühishuvi on edu võti. Me peame mõtlema globaalselt, aga tegutsema lokaalselt.