/nginx/o/2020/02/10/12933289t1hafab.jpg)
Eesti toidutootjate tootmiseks vajalike sisendite hinnad, nagu kütus, elekter, teravili ja pakendid, tõusevad ning ka tööjõukulud suurenevad. Seetõttu on toodangu maht jäänud eelmise aasta tasemele, kuid ettevõtete kasumid kahanenud kolmandiku võrra.
Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul jäi toiduainetööstuse 2021. aasta esimese poolaasta majandusnäitajate kasvukiirus töötleva tööstuse tegevusalade keskmisele alla – müügitulu ja lisandväärtust suudeti küll veidi suurendada, kuid ettevõtete kasumlikkus vähenes. Toidusektori toodangu kogumaht jäi eelmise aasta mahu ehk ligi 840 miljoni euro tasemele.
«Rekordilised elektrihinnad ja ka muude sisendite hinnatõus kiirendab kulude kasvu. Toiduainetööstuse kulude, sealhulgas tööjõukulude kasv ületas tänavu esimese kuue kuuga käibe ja tootlikkuse kasvu,» ütles Potisepp pressiteate vahendusel ning lisas, et statistikaameti andmetel oli toiduainetööstuse 2021. aasta esimese poolaasta kogukasum 24,6 miljonit eurot, mis võrreldes eelneva aastaga vähenes peaaegu kolmandiku võrra.
«Kasum on ettevõtte vereringe, kui seda pole, siis ei toimu arengut – ei saa investeerida, tegeleda tootearendusega ega töötajate palku tõsta,» tõdes Potisepp.
Joogitööstusest ülevaate andnud A. Le Coqi juht Tarmo Noop ütles, et alkoholivabadus ja tervislikkus on moes, ainus erand on energiajoogid, kuigi ka selles segmendis tulevad peale uute valikutena tervislikumad tooted.
«Lähiajal on sektori suurimateks väljakutseteks tööjõu saadavus ning jätkuvad investeeringud ettevõtete keskkonnamõjude vähendamisse. Üha olulisemaks on muutunud nii-öelda tähenduse andmine oma toodetele ja rohepööre selle kõige sees on uus pilet turule,» märkis Noop.
Nordic Milki juhatuse liikme Ülo Kivine sõnul on elektri- ja gaasihindade hüppeline tõus ja kaubanduskettide konkurentsist tingitud toodete kunstlik hinnapoliitika tekitanud turul palju ebakindlust.
«Olukorras, kus pakipiima hind on täna poes allpool toote omahinda, ei saa põllumehed ega tootjad varsti enam hakkama. Tegemist on väga keerulise olukorraga ning kui me tahame, et põllumajanduses elu jätkuks, peab hakkama rohkem maksma,» tõdes Kivine.
Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük märkis, et sisendhindade kasv, mida ei ole olnud võimalik jaekaubandusse üle kanda, on viinud lihatööstuse sektori tänavu esimesel poolaastal kahjumisse.
«Investeeringute maht on langenud kaks korda, tööjõu puudus on sektoris karm ja inimeste palgaootus kasvab. Samal ajal on Eestis eelmise aasta seisuga ligi 50 ettevõtet, kelle põhitegevusala on liha tootmine või töötlemine. Kardetavasti ei saa selline olukord jätkuda, mistõttu on oodata sektoris kas pankrotte või konsolideerumist,» lausus Kruustük, kelle sõnul on vaja välistööjõule selgemaid reegleid, mis aitaks paremini lappida kodumaisest tööjõust tekkivaid auke.
Fazer Bakery juht Anne Mere märkis, et pagaritööstus ei ole jäänud nimetatud trendidest puutumata. «Lisaks käivad inimesed harvem poes, uued põlvkonnad ei soovi enam süüa traditsioonilisi leibu, saiu, vaid eelistavad röst- ja palaleibu. Pandeemiast tingituna eelistavad inimesed enim tervisele kasulikumaid tooteid, mis on head seedimisele, vaimule ja immuunsüsteemile,» ütles Mere, tunnustades tarbijaid nende avatuse osas uutele maitsetele ja toodetele.
Eesti toiduainetööstuse tulemustest, trendidest ning edasistest ootustest andsid teisipäeval ülevaate A. Le Coqi juht Tarmo Noop, Nordic Milki juhatuse liige Ülo Kivine, Nõo Lihatööstuse Nõukogu esimees Simmo Kruustük, Fazer Bakery juht Anne Mere ning Toiduliidu juht Sirje Potisepp.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)