Elering taotleb Euroopast uue süsteemi ehitusse veel 37 miljonit

Eleringi juht Taavi Veskimägi Foto: Elering

Elering esitas täna koos Läti, Leedu ja Poola elektri süsteemihalduritega Euroopa Liidule rahastustaotluse, et viia lõpule Balti riikide elektrisüsteemide Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimine.

Nelja riigi investeeringud suurprojekti viimasesse etappi on 238 miljonit eurot, millest Eesti osa on 37 miljonit, Lätil 49, Leedul 41 ja Poolal 111 miljonit eurot.

Elering on kahes eelnevas rahastusvoorus Euroopast juba saanud 196 miljonit eurot. Projektide kogumaht Eestis on hinnanguliselt 300 miljonit eurot.

Suurem osa rahast kulub Kirde-Eestis algavate ning Tartu ja Valga kaudu Lätti suunduvate ülekandeliinide uuendamiseks ja kolme sünkroonkompensaatori rajamiseks Viru, Püssi ja Kiisa alajaama juurde, kus käivad juba tööd või projekteerimine.

Nelja aasta pärast valmib uus süsteem

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi selgitas, et aastaks 2025 peavad Baltikumi elektrisüsteemidel olema Mandri-Euroopa sünkroonalaga liitumiseks nõutud reservvõimsuste kogused, uuendatud juhtimissüsteemid ja muud IT-rakendused ning loodud süsteemi tasakaalustamise võimekus. Ja see kõik peab vastama ka puhta energia paketi nõuetele, lisas Veskimägi.

Sünkroniseerimine maksab Balti riikide ja Poola jaoks kokku hinnanguliselt 1,6 miljardit eurot.

Balti riikide Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga liitumise ettevalmistused lõppevad 2025. aastaga. Praegu on Balti riikide elektrisüsteemid osa Venemaa ühendatud elektrisüsteemist, kus sagedust juhib Venemaa ülekandevõrk.

Üleminek Mandri-Euroopa sagedusalasse annab Balti riikidele täieliku kontrolli oma elektrisüsteemi üle. Samuti paranevad elektrikaubanduse võimalused Balti riikide ning teiste Mandri-Euroopa sagedusalasse kuuluvate riikide vahel.