Väikemaja püstipanemiseks on vaja ka kinnistut, kuid enne kinnistu soetamist tasub kohalikust omavalitusest uurida, millised nõuded või piirangud seal väike- või konteinermaja püstitamisele kehtivad. Kinnistut valides tasub mõelda sellele, kas lisaks väikemajale võiks seal tulevikus olla ka kasvuhoone ja aiamaa või eelistatakse köögi-ja juurviljad osta turult või naabritelt. Läbimõtlemist vajab ka see, kui suurt privaatsust või kogukonnatunnet oma teises kodus kogeda soovitakse – üksi paksus metsas elades pole võimalik naabritega üle aia suhelda.
Maakodu finantseerimine pangalaenuga
Kui osta maakodu KredExi käendusega, siis algab omafinantseeringu nõue 10 protsendist. Vanade maamajade omafinantseeringu nõue on kõrgem ja algab 25–30 protsendist. Täpne laenupakkumine sõltub kinnisvara seisukorrast ja asukohast. KredExi info järgi on aga juba järgmisel aastal oodata uusi meetmeid, mis soodustavad maapiirkondadesse elamise soetamist ja renoveerimist.
Kui soovitakse osta väikemaja ja kinnistu on juba olemas, siis saab hakkama rahalise omafinantseeringuta, sest selleks on kinnistu ise. Maatükile seatakse hüpoteek ja kinnistut saab kasutada tagatisena. Et väikemajad on enamasti teisaldatavad, siis neid laenu tagatiseks kasutada ei saa.
Väikemajade ostuks anname Coop Pangas laenu maksimaalselt 20 aastaks ja kuni 75 protsendi ulatuses kinnistu tulevikuväärtusest. Väikemaja on võimalik osta ka väikelaenu või liisinguga, aga nende laenutoodete intress on kinnisvaralaenudega võrreldes kõrgem.
Seega, unistuse maamajast saab panga abil ellu viia ja üha enam peresid seda ka kasutab. Distantsilt töötegemine on teinud väga paljudel ametikohtade puhul võimalikuks selle, et teist kodu kasutatakse aastaringselt. Maakodud ei ole enam ainult suvitamiseks, vaid sealse kamina ees veedetakse ka jõuluõhtuid, nauditakse sügisesi värve ja kevadist looduse ärkamist.