/nginx/o/2011/02/01/508343t1h236b.jpg)
/nginx/o/2021/10/18/14148511t1h6bcb.jpg)
Putukate söömine on hea võimalus turgutada oma keha valkude, kiudainete, B12-vitamiini ja kasulike rasvhapetega – kui esimesest õõvast üle saada, polegi asi väga hull. Putukapalasid, millega maiustada, võib Eestis leida Selverist ja Umami e-poest.&
Tarbijaportaal maitseb ritsikabatoone
Tarbijaportaal läks seekord lihtsama vastupanu teed ja testis Pirita Selverist ostetud ritsikabatoone. Kes tahab asjaga tõsisemalt tegeleda, võib Umamist tellida endale tõuke Comte juustu ja muskaadiga või kilke Cayenne'i pipraga.
Selleks, et asja põnevamaks teha, oli ritsikate vahele ära peidetud ka üks amps, kus putukavalku sees ei olnud ning testijad pidid ise mõistatama, milline suutäis on putukatega ja milline ilma.
Üldiselt võib öelda, et maitsest putukaid batooni sees ära ei tunne ja ritsikatest annab teha igati häid palasid.
Kakao ja apelsiniga ritsikabatoon
/nginx/o/2021/10/18/14148446t1h54a3.jpg)
Kakao ja apelsiniga ritsikabatooni puhul arvas 8 vastajast üks, et toode võib olla ritsikaga. Teised olid kindlad, et selles tootes ritsikad ei ole. Üldiselt arvati, et see on tavaline toorbatoon, mida on hea ampsata, kui kõht on tühi ja aega vähe.
Ega see väga vale polegi. Poole batoonist moodustavad datlid ning ritsikaid on seal 7 protsenti.
Kakao ja apelsiniga ritsikabatooni kirjeldati järgmiselt:
- «Tavaline lastebatoon, aga parem. Jalgu tunda ei ole.»
- «Nagu rummikook, aga ilma rummita, midagi on puudu,»
- «Maitsvam kui teised, sobib jõululauale,»
- «Mõnus kohvi või tee kõrvale turgutuseks,»
- «Väljanägemise järgi lootsin, et see on hematogeen, aga hematogeen on parem.»
Viiepallisüsteemis, kus üks oleks kõige kehvem ja 5 kõige parem, sai see batoon keskmiseks hindeks tubli 3,6.
Eksitav vahepala: õuna-kaneeli ampstükk
Kuigi selles suutäies ritsikaid ei olnud, pakkus kaheksast vastanust kaks, et just selles suutäies on peidus putukad. Üks vastaja oli kõhkleval seisukohal.
Sööjad arvasid selle kohta järgmist:
- «Magus, nagu õuna-karamelli-kaerabatoon.»
- «Nagu mingi rosina asi oleks.»
- «Paras saepuru on.»
Viiepallisüsteemis sai see batoon hindeks 3.
Vürtsikas õuna-porgandi ritsikabatoon
/nginx/o/2021/10/18/14148524t1he285.jpg)
Bug Challenge'i nimelise batooni puhul arvas 7 vastajast kolm, et tegemist on ritsikatega. Üks vastaja oli kõhkleval seisukohal ja maitse poolest oli see kõige vähem populaarne. Ka selles batoonis on kõige suurem osa datlitel, koguni 35 protsenti. Putukaid on siin 8 protsendi jagu.
Seda kirjeldati järgmiselt:
- «Ei taha lõpuni ära süüa.»
- «Miski tugev maitse käib üle.»
- «Heina maitse on küll.»
- «Muru maitse on.»
- «Lagritsa maitse.»
- «Söödav, aga mitte eriti hea.»
- «Silo ja kommi maitse vahepeal.»
See suutäis sai keskmiseks hindeks 2,4.
Miks peaksime putukaid sööma?
/nginx/o/2021/10/18/14148580t1ha875.jpg)
Paar miljardit inimest maailmas sööb putukaid sageli, kirjutab The Economist. Euroopas on putukate söömine seni põlu all olnud. Võibolla on asi selles, et põhjamaised putukad on kribalad ja nende püüdmine pole mõistlik – püüdmise peale kulub rohkem energiat, kui pärast süües saab. Aasia lõunaosas on putukad aga priskemad ning prussakad võivad olla koguni väiksema hamstri suurused. Nii on seal putukate söömine rohkem tavaks.
Putukate söömine on aga ka meil üha enam päevakorral. Valke on inimesel vaja, aga loomakasvatus on suure keskkonnamõjuga ja toodab ohtralt kasvuhoonegaase. Liha tootmisega kaasneb 60 protsenti kõigist toiduainetööstusest tulevatest kasvuhoonegaasidest, vahendab The Guardian. Loomade sööda kasvatamisele kulub tohutult maad, mis seab surve alla looduslikud elukeskkonnad. Pealegi on lehma suurtesse silmadesse vaadates päris kurb mõelda, et ühel hetkel pistad sa ta nahka. Ritsikate ja prussakate suhtes taolisi tundeid nii lihtsalt ei teki.
Euroopa Liidus propageerib putukate söömist International Platform of Insects for Food and Feed (IPIFF) ehk siis rahvusvaheline platvorm putukate söögiks ja söödaks kasutamise eest. Seni pole putukad toidulaual kuigi tavaline kaup.
2019. aastal tarbis putukaid toiduks ainult 2 protsenti Euroopa elanikest. Ühest küljest on see harjumatu. Teisalt on putukate söömine ka vähe reguleeritud. 2018. aastani ei olnud putukate söömise kohta ühtegi Euroopa Liidu regulatsiooni, kirjutab The Economist. Euroopa Liidus kiideti rändritsikate söömine heaks 10 päeva tagasi, vahendab Euroopa Komisjon.