Eestlane kulutab poole vähem vett kui keskmine eurooplane

Kodumajapidamised kasutavad olmeveena ära alla 40% kogu Eesti veetarbimisest. Foto: unsplash.com

Eesti elanikel kulub keskmiselt 88 liitrit vett ööpäevas, mida on pea kaks korda vähem kui keskmisel Euroopa Liidu tarbijal, selgub keskkonnaagentuuri 2020. aasta veekasutuse koondaruandest.

Kokku tarbisid Eesti elanikud mullu sarnaselt üle-eelmise aastaga 42,9 miljonit kuupmeetrit olmevett. Olmeveeks loetakse vett, mida kasutatakse joogiks, toidutegemiseks ning teisteks olmevajadusteks.

See tähendab, et kui me kasutaksime kogu vee ära näiteks dušši võttes, veedaks keskmine eestlane duši all ligi 64 tundi aastas, keskmine eurooplane aga 103 tundi, selgitas üks aruande koostaja, keskkonnaagentuuri andmehalduse osakonna peaspetsialist Triin Trautmann.

Trautmanni sõnul on olmevee tarbimine Lõuna-Euroopas suurem, kuna sealne kultuur ja kliima on lihtsalt meie omast nii erinev.

«Paljudel on näiteks basseinid ja kuna kliima on palju soojem, siis vajavad aiad rohkem kastmist. Kindlasti võib siin mõju olla ka kliimamuutustel, sealhulgas Lõuna-Euroopas kuumalainetel, mis tingib inimeste suurema veevajaduse,» selgitas Trautmann.

Kogu Eesti veevõtt 2020. aastal jäi 862 miljoni kuupmeetri piirimaile. Sellest veevõtust moodustab elektrijaamade jahutusveevõtt 62,4 protsenti.

Värske aruanne toob veel välja, et eelmise aastaga võrreldes on kogu veevõtumaht Eestis vähenenud 13,8 protsenti, 2019. aastal oli see üks miljard kuupmeetrit. See on valdavalt tingitud elektrijaamade jahutusveevõtu mahu taaskordsest vähenemisest. Jahutusveevõtu järel on teiseks suurimaks veevõtu liigiks kaevandus- ja karjäärivesi, mille maht on samuti võrreldes 2019. aastaga vähenenud – 184 miljonilt kuupmeetrilt 176 miljonile.

Selline mahulangus ei ole Triin Trautmanni hinnangul küll drastiline muutus, kuid on valdavalt tingitud väiksemast sademete hulgast, võrreldes üle-eelmise aastaga. Lisaks veevõtumahtude vähenemisele on läinud väiksemaks ka heitveehulk ja seega ka üldine reostuskoormus.