/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/05/30/12212247t1hb3eb.jpg)
Nikosia teatas, et võtab kodakondsuse 45 välisinvestorilt ja nende sugulaselt, kes said Küprose passi vastavalt kodakondsus-investeeringu-eest skeemile, mis mullu korruptsioonisüüdistuste tõttu kokku varises.
Küpros tühistab 45 välisinvestori "kuldsed passid"
Valitsuse pressiesindaja Marios Pelekanose sõnul lähtus valitsuse otsus sõltumatu uurimise järeldustest, milles soovitati 102 juhul kodakondsus tühistada, aga ka muid meetmeid.
«Valitsuskabinet otsustas algatada (kodakondsuse) tühistamise protsessi 39 investori ja kuue nende pereliikme osas,» ütles ta avalduses.
Ta lisas, et valitsus uurib lähemalt veel kuut juhtumit ja jälgimise all on 47.
Endine ülemkohtu kohtunik Myron Nikolatos juhtis sõltumatut komisjoni, mis uuris nõndanimetatud kuldsete passide väljastamist ajavahemikus 2007–2020.
Juurdluse hinnangul pandi selle raames toime nii poliitilist kui kriminaalvastutust nõudvaid tegusid.
«On ilmne, et Küprose investeerimisprogramm töötas aastail 2007–2020 lünkade ja puudustega, ebapiisava ja pea sootuks puuduva õigusraamistikuga,» ütles Nikolatos juunis ajakirjanikele.
Hävitava aruande kohaselt anti skeemi alusel väljastatud 6779 passist 53 protsenti välja ebaseaduslikult, ühtlasi viidati valvsuse puudumisele ja ebapiisavale taustakontrollile.
Saareriik loobus passiskeemist mullu novembris, kui uudistekanal Al Jazeera näitas eetris dokumentaalfilmi, kus ajakirjanikud etendavad fiktiivset Hiina ärimeest, kes taotleb Küprose passi, hoolimata oma karistusregistrist.
Salaja filmiti ka parlamendi spiikrit Demetris Syllourist ja üht opositsioonisaadikut, kes üritasid väidetavalt seda protsessi hõlbustada.
Hiljem astusid mõlemad ametist tagasi, kuigi väitsid, et ei ole süüdi üheski õigusrikkumises.
Al Jazeera teatas, et kümned programmi kaudu passi taotlejad olid kriminaaluurimise või rahvusvaheliste sanktsioonide all või koguni karistatud vabaduskaotusega.
Skeem meelitas ligi jõukaid välisinvestoreid, kes lootsid ELi liikmesriigilt Küproselt passi, mis võimaldaks 27-liikmelises blokis vabalt reisida ja elada.
Brüssel oli Nikosiat kaua survestanud süsteemi reformima, kuna see võis aidata organiseeritud kuritegelikel jõukudel Euroopa Liitu imbuda.
Küpros väitis, et pärast saare 2013. aasta majanduskriisi oli ta sellega kaasanud vajalikud investeeringud.
Nikosia andis skeemi alusel välja tuhandeid passe, mille investorid said omandada 2,5 miljoni euro (3 miljoni dollari) suuruse investeeringu eest. Riik teenis nende aastate jooksul sellega kokku üle seitsme miljardi euro.
Euroopa Komisjon oli Nikosiat seoses passiskeemiga hoiatanud, algatades Küprose vastu kohtumenetluse, mis on siiani pooleli.