K, 1.02.2023

Finantsinspektsioon selgitab, millised tehinguid tasuks vältida, et mitte nende luubi alla sattuda

Finantsinspektsioon selgitab, millised tehinguid tasuks vältida, et mitte nende luubi alla sattuda
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Siim Tammer. FOTO: Finantsinspektsioon
Siim Tammer. FOTO: Finantsinspektsioon Foto: Finantsinspektsioon

Soov olla aktsiate omanik ja kaubelda börsil on muutumas aina tavapärasemaks ning üha rohkem inimesi seda ka teeb. Börsil kauplemine kätkeb endas aga teatud riske. Seda eriti olukorras, kus tehingud väljuvad tavalistest raamidest, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer. 

Ühes hiljuti riigikohtu ees olnud kaasuses selgitas kohus turumanipulatsiooni puudutavat. Eelkõige oli küsimus, kas konkreetses olustikus, kus isik tegi mitmeid tehinguid iseendaga, on tegu turumanipulatsiooniga või mitte.

Tehingud iseendaga läbi börsi ei ole tavapärased, samas ei ole nad ka kohe turumanipulatsioonina käsitletavad. Küll aga puudub sellistel tehingutel üsna tihti nii majanduslik kui sisuline mõistetav vajadus. Seetõttu kätkevad nad endas riski, et neid võidakse käsitleda turumanipulatsioonina, täpsemalt võib tegu olla kauplemisaktiivsusega manipuleerimisega. Sisuliselt tähendab see seda, et tehingud võivad põhjustada olustiku, kus mingi hinnataseme juures on väärtpaberi nõudlus tegelikkusest suurem. Probleem teistele investoritele (mh turutingimustel toimivale ja ausale börsile) peitub selles, et nad ei näe reaalajas, et tehingute taga on vaid üks isik, kes on võib-olla loonud kunstliku turuaktiivsuse. Teadmatuses olevad investorid võivad teha selle tulemusena turuaktiivsuse kohta ekslikke järeldusi ja kujundada selle pealt ka oma käitumise.

Soovitan ka tulevikus võimalusel vältida börsi kaudu tehinguid iseendaga. Sellised tehingud jäävad järelevalvele silma.

Eespool nimetatud kohtuasjas pidas riigikohus väga oluliseks, et väärteomenetleja selgitaks väärteoprotokollis oluliselt põhjalikumalt lahti turumanipulatsiooni tunnuseid ja elemente ning tühistas väärteootsuse. Saan siin vaid jagada kohtu lähenemist, kuna turumanipulatsiooni defineerimist ümbritseb keerukas õigusraamistik. Sellistes oludes, kui riik karistab isikut (trahviga 500 eurot!), vajabki see toekamat selgitamist. Küll aga oleks selle kaasuse pinnalt ekslik järeldada, et turuga manipuleerimine on lubatud või et väikesemahuliste tehingutega ei olekski võimalik turumanipulatsiooni toime panna.

Jättes kõrvale kogu keeruka õigusraamistiku, mis käsitleb turumanipulatsiooni ja selle kvalifitseerimist, soovitan ka tulevikus võimalusel vältida börsi kaudu tehinguid iseendaga. Sellised tehingud jäävad järelevalvele silma. Eriti siis, kui neid tehakse süsteemsemalt ja suuremas mahus. Finantsinspektsioon reageerib kindlasti ka tulevikus sellistele tehingutele ja rakendab vajadusel ka väärteomenetlust.

Märksõnad
Tagasi üles