/nginx/o/2021/10/15/14139691t1h89b7.jpg)
Kinnisvara tagatisel hüpoteegi seadmisel tuleb arvestada, et laenu ja kõrvalkohustuste tasumata jätmisel enam kui kolme kuu eest võib laenuandja pöörata tagatiseks oleva kinnisvara kohe sundtäitmisele ilma kohtuotsuseta. See tähendab, et hüpoteegina tagatiseks olev kinnisvara müüakse enampakkumisel laenuandja nõuete rahuldamiseks.
HUGO.legal jurist Merike Roosilehe laual on mitmeid kaasuseid, kus inimesed on üle jõu käivate laenu tagasimaksete tõttu enda kodudest ilma jäänud või kohe ilma jäämas.
«Mis puudutab kinnisvara tagatisel laenu võtmist, siis soovitan laenutaotlejal enne laenu võtmist tõsiselt kaaluda, kas ta oma igakuistest reaalsetest sissetulekutest tulenevalt, arvestades ka teisi olemasolevaid kohustusi, on võimeline saadud laenu tagasi maksma,» lausus Roosileht. Kui sissetulek ei ole piisav saadud laenu tagasimaksmiseks, siis kinnisvara tagatisel hüpoteegi seadmisel tuleb tema sõnul arvestada, et laenu ja kõrvalkohustuste tasumata jätmisel enam kui kolme kuu eest allub laenusaaja hüpoteegiga (kinnispandiga) tagatud laenu korral kohe sundtäitmisele ilma kohtulahendita ja toimub hüpoteegipidaja (laenuandja) nõuete tagamiseks kinnisasja sundmüük enampakkumise kaudu.
«Kuivõrd hüpoteegiga tagatud laenu puhul ei pea see nõue eelnevalt läbima kohtumenetlust, siis ei ole saanud kohus kontrollida laenuandja nõude põhjendatust ja selle nõude kujunemist. Nii võib juhtuda, et laenuandja nõuab võlgnevust suuremas ulatuses, kui see on põhjendatud ja nõude kujunemine on ebaselge,» lausus ta.
Eriti hoolikas tuleb Roosilehe sõnul olla sellisel juhul, kui laenu on pärast selle saamist korduvalt refinantseeritud. «On olnud juhtumeid, kus saadud laenu on refinantseeritud kuni kümme korda, mille tulemusena on pidanud laenusaaja saadud laenu tagasi maksma kordades enam, kui laenusaaja seda sai,» ütles Roosileht.
Roosilehe laual on üks juhtum, kus mees võttis laenu kinnisvara tagatisel selleks, et ehitada valmis enda pere ja isa jaoks kaks ridaelamuboksi. Laenandja ei kontrollinud ega veendunud, kas laenusaaja on võimeline saadud laenu tagasi maksma ning juhtus nii, et üsna pea tuli asuda saadud laenu refinantseerima ja seda korduvalt.
Refinantseerimise tulemusena suurendati iga kord laenusummat sedavõrd, et lõpuks ei olnud laenusaaja võimeline kuumakseid tasuma ja tagatisvaraks olnud ridaelamuboksid müüdi hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.
Nüüd on Roosilehe kirjeldusel tekkinud olukord, kus laenusaaja perekond ja tema isa jäid oma kodust ilma ja on ikka veel võlgu, kuna müügist saadud raha ei katnud laenusaaja nõuet, eeskätt seetõttu, et ridaelamuboksid müüdi oluliselt alla turuhinna – kinnistu müüdi hinnaga 191 888 eurot, kuigi selle turuväärtuseks oli hinnatud 405 000 eurot.
«Minu arvestuste järgi sai kõnealuse juhtumi puhul laenusaaja faktiliselt laenu kokku summas 168 525,13 eurot. Laenuandjale on koos kinnistu müügist saadud rahaga laekunud kokku 301 640 eurot, kuid laenusaaja on laenuandjale veel võlgu 46 723,64 eurot, millele lisanduvad viivised 21,6 protsenti aastas kuni põhinõude tasumiseni,» kirjeldas Roosileht.
«Laenuandja vastutustundetult antud laenu tõttu on laenusaaja perekond ja tema haige isa sattunud väga raskesse majanduslikku olukorda – elavad kõik koos pisikeses üürikorteris, mille eest isegi üüri tasumine on neile ülejõu käiv,» lausus jurist.
«Minu seisukohalt on selle kaasuse puhul andnud krediidiandja laenu vastutustundetult ja seetõttu on tekkinud laenusaajale kahju, mida nad võivad tasaarvestada krediidiandja nõudega kattuvas ulatuses. Kuivõrd kinnistu on müüdud oluliselt alla turuväärtuse, siis on ka selle tulemusena tekkinud laeunusaajale oluline kahju. Laenusaaja kaalub võimalusel esitada laenuandja vastu kahju hüvitamise nõude, kuid see selgub peale käimasolevat kohtuvaidlust,» lausus Roosileht, lisades, et see kaasus peaks olema hoiatuseks paljudele laenuvõtjatele, kes otsustavad võtta laenu kinnisvara tagatisel, omamata piisavat sissetulekut saadud laenu tagasimakseteks.
«Ja siin asubki probleemi tuum – laenuandjad ei veendu piisava hoolsusega laenusaaja maksevõimes, kui tagatiseks on kinnisvara, mille saab võlgnevuse korral realiseerida kohe ilma vastava kohtulahendita,» lausus Roosileht.
Roosileht on seisukohal, et laenuandjale pidi juba laenu andmisel olema selge, et laenusaaja ei ole suuteline saadud laenu tagasi maksma, kuid tal oli kinnisvara. «Ja siin asubki probleemi tuum – laenuandjad ei veendu piisava hoolsusega laenusaaja maksevõimes, kui tagatiseks on kinnisvara, mille saab võlgnevuse korral realiseerida kohe ilma vastava kohtulahendita,» lausus ta.
Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgi ei tohi krediidiasutused anda laenu inimesele, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)