Eurodirektiiv sunnib sadamaid laevajäätmeid lisatasuta vastu võtma

Kalastajate õnge otsa hakanud röövpüüdjate kalavõrk. Foto: Ants Liigus

Kolmapäeval läbis riigikogu täiskogu istungil esimese lugemise eelnõu, mis võimaldab rakendada Euroopa Liidu (EL) direktiiv, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete, sealhulgas välja püütud mereprügi ja hüljatud kalapüüniste üleandmiseks.

Kasutusele võetakse mõiste «laevajäätmed», mis hõlmab kõiki jäätmeid, sealhulgas lastijäätmeid, mis tekivad veesõiduki töö käigus või lastimis-, lossimis- ja koristustööde ajal. Muudetakse ka laevade kohustust laevajäätmetest teavitamisel ja laevajäätmete üle arvestuse pidamisel.

Laevajäätmete alla hõlmatakse kutselise kalapüügi käigus passiivselt püütud jäätmed, mis kalapüüdmise käigus nende püügivahendisse jäävad, näiteks mahajäetud kalapüügivahendid ja muu meres leiduv prügi.

Nende üleandmise eest ei tohi võtta sadamas eraldi tasu, vaid neid saab üle anda sadamatasu hulka arvestatud laevajäätmete vastuvõtmise tasu arvelt. See muudatus peaks soodustama kutselisel kalapüügil püütud jäätmeid tagasi merre viskamise vältimist.

Veekogudesse hüljatud kalapüügivahendid tekitavad keskkonnale märkimisväärset kahju, kuna kalad, mereloomad ja linnud jäävad neisse kinni ning hukkuvad. Põhjusi, miks kalapüüniseid hüljatakse, võib olla mitmeid. Kõige sagedasemad on püüniste riknemine tormi tõttu või õigest asukohast lahti pääsemine ning mujale triivimine, kust omanik neid enam üles ei leia. Kuid on ka röövpüüdjate tähistamata püüniseid, mille asukohta omanik enam tuvastada ei suuda või vahele jäämise kartuses hüljatud salavõrke. 

Peamiselt avastavad ning kõrvaldavad hüljatud kalapüüniseid teised kalastajad, aga ka keskkonnainspektorid ning muud meretöötajad.