Eesti toetab romusõidukitele karmimate nõuete kehtestamist

Avalikku kohta pikalt seisma jäänud romusõidukid meelitavad süütajaid, kes ei arvesta, et sellega kaasneb suur oht ümbruskonnale. Foto: Sille Annuk

Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks Eesti seisukohad romusõidukite Euroopa Liidu õigusnormide läbivaatamise avaliku konsultatsiooni kohta, valitsus toetab lisameetmete kehtestamist sõiduki määramata ajaks deklareerimisel liiklusregistri mitteaktiivsesse ossa.

2020. aasta seisuga oli liiklusregistris mitteaktiivses osas 180 946 sõidukit, mis on üle 10 aasta vanad, kuid ei ole käinud aastaid tehnoülevaatusel ega oma liikluskindlustust, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Lisameetmetena nähakse ette näiteks sõiduki omanikule tasu kehtestamist või omaniku kohustust esitada tõestus auto olemasolust, auto seisukorra ülevaatest või tehnoülevaatuse kehtivuse kohta, kui soovitakse sõiduk määramata ajaks mitteaktiivsesse ossa registreerida.

Lisaks toetatakse kasutatud sõidukite saadetistele miinimumnõuete kehtestamist. Eesti on seisukohal, et kasutatud sõidukite riikidevahelisel veol peab kaasas olema veodokument, mis tõestab, et tegemist on kasutatud sõidukitega, mitte romusõidukitega.

Samuti toetab valitsus täieulatuslikku tootjavastutuse loomist sõidukitootjatele, mille kohaselt tootjad on kohustatud katma jäätmekäitluse kulud.

Euroopa Komisjon algatas tänavu 26. juulil avaliku konsultatsiooni kasutuselt kõrvaldatud sõidukite ja mootorsõidukite korduvkasutatavust, ringlussevõetavust ja taaskasutatavust käsitleva direktiivi kohta, et koostada mõjuhinnang nende läbivaatamiseks. Vastuseid konsultatsioonile oodatakse hiljemalt 26. oktoobriks.