Eesti võiks Svalbardi leppe raames rohkem sõna võtta

Riko Noormets Teravmägede saarestikus. Foto: Evelin Aljas

Teravmägedel katsetati peaaegu jahtlaeva Admiral Bellingshausen kõrval uut merepõhja uurimise robotit. Kohaliku ülikooli UNIS (University Centre of Svalbard) projekti juhib seal juba 2008. aastast tegutsev eestlasest meregeoloog professor Riko Noormets.

​Miks on Teravmäed meregeoloogile põnevad?

Teravmäed on geoloogiliselt väga huvitav piirkond, kus paljanduvad kivimid pea kõigist geoloogilistest aegkondadest ja ajastutest, proterosoikumist kuni tänapäevani. Aktiivne tektooniline ajalugu ulatub Põhja-Atlandi ookeani tekkeni, Gröönimaa ja Teravmägede lahknemiseni ja üksteisest eemaldumiseni. Lisaks kvaternaari jääaegade ja jäävaheaegade vaheldumine ja sellega seotud maakoore liikumised ja kliimamuutused. Maateadustest või kliimamuutustest huvitatud inimesele siin tegevust leidub.

Rääkige palun merepõhja kaardistamise robotist. Milline oli teie osa selle väljatöötamisel ja mida see teha võimaldab?

Mõte meie eksperimentaalsest merepõhja kaardistamise robotist (ASV – Autonomous Surface Vessel) sai alguse juba aastaid tagasi Stockholmi Kuningliku Tehnoloogiainstituudi (KTH) prototüübist. Oleme seda täiendanud ja kohandanud Teravmägede fjordide ja liustike uurimiseks. Eesmärk on teha autonoomne, multifunktsionaalne ja moodulipõhine platvorm polaaraladel mere, aga ka järvede põhjauuringuteks, mis oleks piisavalt lihtne ja kerge, et ei oleks vaja kallist ja keerukat logistikat selle transpordiks ja sellega töötamiseks raskesti ligipääsetavatel polaaraladel. Kontseptuaalne disain ja funktsionaalne võimekus on kavandatud ja arendatud UNISe ja Stockholmi ülikooli geoloogide ja glatsioloogide koostööna. Insener-tehnilised lahendused ja masinõppel põhinevad navigatsiooni ja andmekogumise tarkvaralahendused tulevad KTHst. Esialgu arendame tööriista andmete kogumiseks oma teadus- ja õppetöö eesmärgil. Selle aasta missioonil Kirdemaa fjordidesse töötas robot tublilt ja kaardistas lehvikkajaloodi ja lidariga (lasertehnoloogial põhinev kaugseireseade – toim) nii liustikuserva veealust kui ka veepealset osa ning värskelt liustiku alt vabanenud merepõhja. Tubli panuse eest sai robot endale ka väärilise nime Kuninganna.