Broilerit kutsutakse poeletil ekslikult kanaks

Linuliha toodete nimetustel hakatakse teravamalt silma peal hoidma Foto: Dmitri Kotjuh

Tuleb välja, et erinevad linnulihatootjad müüvad sama kaupa erineva nime all. Põllumajandus- ja toiduameti kalapüügi- ja turukorralduse osakonna juhtivspetsialisti Aivar Alti sõnul kasutatakse pahatihti sõna «kana» õige nimetuse «broiler» asemel.

Edaspidi on kavas nendel nimetustel terasemalt silma peal hoida.

Eestimaise päritoluga tooted, nagu näiteks broilerikints, broileririnnafilee ja broileripoolkoib, on üldiselt õigesti märgistatud. Samal ajal on põllumajandus- ja toiduameti töö käigus selgunud, et osade käitlejate ja kaubanduskettide nime all müüdavate linnulihatoodete märgistused on olnud ekslikud.

Nimelt tohib tapahetkel luustunud rinnakukiiluga lindude ehk ametlikus mõistes kanalihatooteid müüa ainult hautamiseks või keetmiseks. Vaid nii saab nende vanemate lindude liha piisavalt pehmeks ja söödavaks. Tapahetkel luustumata rinnakukiiluga noorukesed kanad ja nende jaotustükid peavad peavad kandma nime «broiler».

Sestap ei ole õige kasutada toote müüginimetusena mõistet «broilerifilee» ega «kanafilee», vaid «broileri rinnafilee». Kui noore linnu liha on juba tublisti töödeldud, siis võib seda nimetada ka kanaks. Nii jäävad alles kananagitsad ja kanakotletid.

Lihatootja HKScani, Baltikumi turundusdirektor Janne Lõhmus-Laiki sõnul on kõige tähtsam kaupu nimetada nii, et tarbijad asjast aru saaksid. «Me peaksime mõtlema, kas tarbija huvides on toidupoes süüa valides näha talle arusaadavat tarbijasõbralikku tootenimetust või toidutehnoloogilist nimetust. Kui väga tehniliseks minna, siis näiteks raietüki korrektne nimetus on reis, mitte kints ehk siis kas tarbijale oleks arusaadav tootenimetus broilerikana reis või pigem ikkagi kanakints?»