/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/10/06/14119601t1hb154.jpg)
Euroopa Komisjon soovitas kolmapäeval liikmesmaadel kärpida makse ning anda riigiabi ja muid toetusi majapidamistele ja ettevõtteile, mida pitsitavad kõrged energiahinnad.
Pärast kuid koroonapandeemiast tingitud majanduslikku ebastabiilsust tahab Euroopa Komisjon nüüd kiiret ja ühist vastust, et leevendada hüppelise hinnakasvu mõju madala sissetulekuga inimestele.
«Maailma energiahindade tõus on EL-i jaoks tõsine mure. Pandeemiast väljudes ja majanduslikku taastumist alustades on oluline kaitsta haavatavaid tarbijaid ja toetada Euroopa firmasid,» ütles komisjoni energiavolinik Kadri Simson.
Euroopa Komisjon tegi ettepaneku, et riigid pakuksid sissetulekutoetust vautšerite, arve tasumise edasilükkamise või arve osaliste maksete näol, mida saab rahastada EL-i vahenditest. Samuti soovitatakse riikidel kärpida maksumäärasid.
Lisaks soovib Komisjon näha pikaajalisi meetmeid, et valmistada EL-i ette võimalikeks hinnašokkideks, kiirendades muu hulgas investeerimist taastuvenergiaallikatesse ning suurenda energiavarusid. Hetkel on blokil tervikuna varusid enam kui 20 protsenti selle iga-aastasest tarbitud gaasi hulgast, kuid mitte igas liikmesriigis.
Komisjoni teatel kaalutakse ühise hankeprogrammi arendamist gaasireservide suurendamiseks, nagu nägi ette üks hiljutine ettepanek Hispaanialt. EL sõltub suuresti imporditud gaasist, mis tuleb peamiselt Venemaalt.
Kakskümmend bloki liikmesriiki on juba astunud või kavatsevad astuda samme finantskoorma leevendamiseks. Ühe tööjõuorganisatsiooni uuringu järgi pole pea kolmel miljonil EL-i töölisel piisavalt raha kodus kütte sisselülitamiseks.
EL-i eksperdid eeldavad, et hinnatõus on ajutine, kuid kestab terve talve. See on teravas kontrastis äärmiselt madalatele hindadele eelmisel aastal.
Hinnatõusu taga on nõudluse kasv energia, iseäranis gaasi järgi kogu maailmas. Varem sel kuul oli maagaasi hind pea viis korda kõrgem kui aasta alguses.
Järsult tõusnud nafta- ja gaasihinnad suurendasid septembris iga-aastast inflatsiooni 19-s euroala riigis kõrgeimale tasemele enam kui kümne aasta jooksul.
EL-i hinnangul tähendab praegune hinnatõus energiasektoris, et blokk peaks kiirendama üleminekut fossiilkütustelt taastuvenergiale.
Kriis on taaskäivitanud debati selle üle, kas EL peaks edendama tuumaenergiaprojekte kui viisi saavutada suurem energiasõltumatus, rahastades neid Euroopa rohelise kokkuleppe ja koroonaviiruse taastepaketi raamistikus.
EL-i liidrid leppisid kahe aasta eest kokku, et tuumaenergia võiks olla osa bloki jõupingutustest süsinikneutraalsuse saavutamisel 2050. aastaks. Kuid EL pole veel otsustanud, kas tuumaprojekte saab klassifitseerida jätkusuutlikuks roheliseks investeeringuks.
Prantsusmaa palus hiljuti tuumaenergia lisamist EL-i kestlike meetmete taksonoomiasse aasta lõpuks. Seda soovivad veel üheksa EL-i riiki Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Soome, Ungari, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia.
Neile on jõuliselt vastu Saksamaa ja veel neli liikmesriiki, kes ei taha näha tuumaprojektide rahastamist roheinvesteeringutest.
Sel nädalal esinesid eelmainitud tuumaenergiat toetavad liikmesriigid pöördumisega, milles rõhutati, et tuumaenergia on ohutu ja võib olla lahendus praegusele energiakriisile.
EL-i liidrid arutavad energiahindu järgmisel nädalal peetaval tippkohtumisel.