Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) kolmanda kvartali uuring näitas, et pandeemia levik on tekitanud suuri tõrkeid kogu globaalses tarneahelas ja tõstnud toormehindu.
Josing: suurimaks probleemiks on sisendhindade tõus ja toorme puudus
«Nii on ka Eesti ettevõtete probleemiks olnud sel aastal mitte nõudluse nappus, vaid raskused toorme hankimisel, sisendhindade kiire tõus ja sellega seoses tekkinud raskused tellimuste täitmisega,» ütles EKI juht Marje Josing. «Nii väikeseid valmistoodete varusid ja paljusid probleeme materjalide hankimisel pole ettevõtetel eelneva 25 aasta EKI äribaromeetri uuringu andmetel olnud. Ettevõtted on väljakutsetega siiski senini kenasti toime tulnud ja müügimahud ning eksport kasvavad,» lausus ta.
EKI küsitlusel hindasid majanduse üldist olukorda heaks 73 protsenti, investeeringute väljavaateid 67 protsenti ja eratarbimist 86 protsenti ekspertidest, mis on oluline paranemine võrreldes kolme kuu taguse ajaga. Samuti näevad pea kõik eksperdid, et majanduse olukord on kuue kuu pärast kas vähemalt sama hea või parem. Eksperdid peavad kõige väiksemateks probleemideks majandusele keskpanga poliitika usaldusväärsust, poliitilist olukorda ja keskkonda välisinvestoritele.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ütles, et Eesti majandusel läheb väga hästi ja paradoksaalsel kombel tulenevad sellest ka majanduse peamised väljakutsed nagu oskustööjõu puudus, vähene innovatsioon ja tarnekindlus. «EKI uuring ütleb, et vaktsineerimata inimeste hulk ja COVIDi kolmas laine löövad lõpuks ka ettevõtjaid, sest inimesed ei saa haiguse tõttu tööl käia,» lausus ta.
Tööstusbaromeeter näitab sektori suurt kindlustunnet võrreldes pikaajalise keskmisega. Viimasel kolmel kuul paranes ettevõtete konkurentsivõime kõikidel turgudel, tellimused suurenesid ja tööstuses on oodata mahu ja töötajate arvu edasist kasvu.
Ehituses on samuti hea seis ning kindlustunne püsib neljandat kuud järjest kõrgel. Ehitusmahud on kasvutrendil, kuid ettevõtjaid häirivad materjalide tarneraskused. Nõudlus ehitusturul suureneb ja tööde maht oli viimasel kolmel kuul kasvutrendil nii hoonete kui rajatiste ehituses. Seejuures on mõjuvaimaks tööd takistavaks teguriks kerkinud taas tööjõupuudus, mis häirib oluliselt 37 protsendi ettevõtete tegevust.
Kaupade tarned on probleemiks ka jaekaubanduses, kuid seoses COVIDi piirangute vähenemisega püsib sektor tervikuna heas seisus. Viimastel kuudel paranesid teenuste sektori müügitulemused – müük kasvas enamikus teenusharudes ning kasvutrendi koges kokku 40 protsenti ettevõtetest. Probleemid püsivad vaid turismisektoris, kusjuures Eesti tõusmine koroonaviiruse nakatumisnäitajate osas Euroopa Liidus teisele kohale mõjub välisturismi taastumisele väga halvasti.
Uuring tarbijate seas näitas, et kindlustunne selle aasta kolmandas kvartalis tõusis ja jõudis septembriks pandeemiaeelsele positiivsele tasemele. Oluliselt paranesid kõik tarbijate kindlustunde komponendid, sealhulgas pere üldine majanduslik olukord, hinnang riigi majanduse väljavaadetele ja püsikaupade ostu prognoos.