EKI: perede majanduslik olukord paranes kolmandas kvartalis
13. oktoober 2021, 11:54
/nginx/o/2021/06/02/13819725t1h09db.jpg)
Eesti konjunktuuriinstituudi (EKI) värskest konjunktuuriuuringust ilmneb, et perede rahanduslik olukord oli tänavu septembris parem kui kolm kuud või aasta tagasi.
Suurem osa peredest ehk 63 protsenti hindas septembris, et nende majanduslik olukord on sama, kui oli 12 kuud tagasi, kuid võrreldes eelmise aasta sama kuuga oli septembris enam neid peresid, kes tundsid majandusolukorra paranemist. Kui 2020. aasta septembris oli neid 11 protsenti, siis 2021. aasta septembris 20 protsenti.
Ootused oma pere majandusolukorra suhtes 12 kuu pärast olid septembris paremad kui juunis. 26 protsendi küsitletute hinnangul võiks nende pere majandusolukord olla 12 kuu pärast parem, 52 protsendi vastanute hinnangul jääb olukord samaks ja 11 protsenti prognoosis halvenemist.
Ka riigi majandusarengu väljavaated on elanike hinnangul oluliselt paranenud. Nimelt 37 protsenti küsitletutest prognoosis septembris riigi majandusolukorra paranemist järgneva aasta jooksul, 26 protsenti sama olukorra püsimist ja 32 protsenti kartis halvenemist.
Nii hinnang toimunud hinnatõusule kui inflatsiooniootused püsivad kõrged ning 32 protsenti vastanute arvates on hinnad viimase aastaga oluliselt tõusnud.
Koroona esimese laine ebakindluste tõttu eelmise aasta aprillis-mais hakkasid suurenema elanike säästukavatsused ja vähenesid püsikaupade ostuplaanid. Tänavu augustis ja septembris on suurenenud nii säästmist planeerivate kui ostude suurenemist planeerivate inimeste osakaal.
EKI hinnangul on siin kindlasti üks oluline põhjus teisest pensionisambast välja võetud raha. Lühiajaliselt suurendab see tarbimist, kuid lahenduseta on instituudi hinnangul Eesti suur probleem – kuidas tagada inimväärne pension pikemas perspektiivis.
Perede rahanduslik olukord oli septembris parem kui kolm kuud või aasta tagasi. Eelmise aasta septembriga võrreldes on suurenenud säästvate perede osakaal ja vähenenud ots-otsaga kokku tulevate perede osakaal, neid oli septembris vastavalt 60 ja 31 protsenti. Enam on suurenenud madalamate sissetulekugruppide säästmisvõime.
Tarbijate kindlustunne kolmandas kvartalis tõusis ja on parem pikaajalisest keskmisest, jõudes septembriks pandeemiaeelsele positiivsele tasemele.
Tarbijate kindlustunde indikaator oli septembris 2 punkti, juunis ja aasta tagasi septembris oli näit −11. Aastases võrdluses on paranenud kõik kindlustunde indikaatori komponendid.
Kindlustunne on erinevates sotsiaalsetes gruppides erinev. Positiivne oli kindlustunne noorematel inimestel, meestel ja kahes kõrgemas tulukvartiilis.