Euroopa Liit kaasas teisipäeval niinimetatud roheliste võlakirjadega 12 miljardit eurot, osana maailma suurimast omalaadsest võlakirjaemissioonist, teatas Euroopa Komisjon.
EL tegi maailma suurima rohevõlakirjade emissiooni
EL-i esimesed rohevõlakirjad pälvisid teisipäeval investorite seas suurt tähelepanu, tänu millele on Brüssel teinud tugeva stardi oma püüdlustes saada maailma suurimaks jätkusuutlike võlakirjade väljastajaks, vahendab Financial Times.
15-aastase võlakirja 12 miljardi euro suurune müük kogus üle 135 miljardi euro väärtuses tellimusi ja oli ühtlasi ajaloo suurim rohevõlakirjade tehing, ületades napilt Ühendkuningriigi 10 miljardi naelsterlingi suurust tehingut, mis toimus eelmisel kuul. Müük toimub ajal, mil Euroopas jätkub võitlus energiakriisiga, mis illustreerib kasvavat vajadust mitmekesiste ja taastuvate energiaallikate järele.
Teisipäevane emissioon on esimene Euroopa Komisjoni rohevõlakirjade eeldatavast 250 miljardi euro suurusest kogumahust, mis moodustab umbes kolmandiku bloki 800 miljardi euro suurusest Covid-19 taastamisfondist. Saadud tulu suunatakse liikmesriikidele, et seda saaks kasutada sellistes valdkondades nagu energiatõhusus, transport ja looduskaitse.
ELi esimene rohevõlakiri «aitab tugevdada ELi ja euro rolli jätkusuutliku rahastamise turul», ütles ELi eelarvevolinik Johannes Hahn. «See on inspiratsiooniks teistele emitentidele.»
Brüssel on liitunud oma mitme liikmesriigiga, sealhulgas Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia ja Poolaga, kes on väljastanud rohevõlakirjasid. Nõudlus roheliste väärtpaberite järele on olnud suur tänu sellele, et fondivalitsejad on hakanud rohkem tähelepanu pöörama ESG-teguritele ehk keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteguritele.
Brüsseli rohevõlakirjad põhinevad suures osas ELi säästva rahastamise eeskirjadel, mida tuntakse taksonoomiana, kuigi see on veel viimistlemata, sest valitsused on eriarvamusel, kas gaasi- ja tuumaenergia tuleks lisada rohelise tegevuse hulka.
Osana oma taastamisfondist kontrollib komisjon riiklikke kulutuskavasid, et tagada rahaliste vahendite kasutamine tõeliste keskkonnaprojektide rahastamiseks, püüdes samal ajal välja tõrjuda niinimetatud rohepesu. Liikmesriigid peavad kulutama vähemalt 36 protsenti oma riiklikest taastamisvahenditest keskkonnahoidlike kulutuste tarbeks.