/nginx/o/2021/10/12/14132725t1h2b8e.jpg)
Möödunud aastal turustas oma kaupu või teenuseid veebilehe või EDI-kanalite kaudu 23 protsenti Eesti ettevõtteist. Võrreldes eelneva aastaga kasvas e-kaubandust kasutanud ettevõtete arv kolme protsendipunkti võrra. Kuidas on ettevõtete e-kaubanduse kanalite kasutamine ajas muutunud, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Tiina Pärson ameti blogis.
E-kaubanduse võimalustest kasutatakse müügiks nii veebilehte kui ka EDI-kanaleid (ingl electronic data interchange), millest viimaste puhul toimub tellimuse esitamine automaattöötlust võimaldavas kokkulepitud vormingus ja tellimus liigub automaatselt ostja tarkvarasüsteemist müüja majandustarkvara süsteemi.
E-kaubandust kasutavate ettevõtete osakaal on aja jooksul stabiilselt kasvanud, keskmiselt paari protsendipunkti võrra aastas. Eelmisel aastal oli e-kaubandust kasutavate ettevõtete arv võrreldes 2010. aastaga kasvanud poole võrra.
Ettevõtete suurusi arvestades on pilt mõneti erinev. E-kaubanduse kanalite kasutamine on kasvanud küll pea kõigis ettevõtetes, aga enim just 250 ja enama töötajaga suurettevõtete seas. Enam kui pool ehk 56 protsenti suurettevõtteist kasutas 2020. aastal oma toodangu turustamiseks e-kaubanduse võimalusi. Silma paistavad eelkõige toiduainete ja jookide ning tekstiili- ja rõivatööstuse ettevõtted. Kindlasti on siin oma mõju ka koroonaviirusest tingitud piirangutel, mis panid ettevõtted olukorda, kus neil tuli oma toodete turustamiseks uusi võimalusi leida.
E-kaubanduse käibe osatähtsus ettevõtete müügitulust oli eelmisel aastal 15,5 protsenti, mis on 6,7 miljardit eurot. Sektorite lõikes on pilt taas erinev. Suurim, üle 700 miljoni eurone e-kaubanduse käive oli jaekaubanduse ettevõtetel. Neile järgnesid programmeerimise ja infoalase tegevuse ning tekstiili- ja rõivatööstuse ettevõtted. Samas kahanes mitmes sektoris, nagu majutus ja toitlustus e-kaubanduse käive päris palju ja see tegevusala sai ka viirusest tulenevate piirangute tõttu enim kannatada. Majutuse ja toitlustuse tegevusalal langes e-kaubanduse käive ligikaudu kolm korda.
2020. aastal turustas 19 protsenti ettevõtteist oma tooteid veebilehe või äpi kaudu. Veebimüügi osakaal oli ettevõtete müügitulust 6 protsenti, millest 3 protsenti moodustas müük eraisikutele ning 3 protsenti müük teistele ettevõtetele ja avaliku sektori asutustele. E-kaubandusturu veebilehtede kaudu turustas oma tooteid 5 protsenti ettevõtteist. Uuringu metoodika järgi nimetatakse veebimüügiks veebipoe või e-vormi kaudu tehtud tellimusi. Veebimüügi alla loetakse ka müüja suhtevõrgu (extranet) või mobiilsete seadmete rakenduste (äppide) kaudu tellimuste täitmist. Veebimüügina ei lähe aga arvesse sotsiaalmeedia kanalites, näiteks Facebookis, turustamine.
Valdavalt turustasid ettevõtted oma tooteid Eestis, 8 protsenti ettevõtteist Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides ja 4 protsenti väljaspool liitu.
EDI-kanalite kaudu müüs eelmisel aastal oma tooteid 6 protsenti ettevõtteist ja sel viisil saadud müügitulu moodustas ettevõtete müügitulust 10 protsenti. Enim on e-kaubanduse võimaluste kasutamine kasvanud hulgi- ja jaekaubanduses, töötlevas tööstuses ning veonduses ja laonduses.
Rahvusvahelise võrdluse kohta 2020. aasta andmed veel puuduvad. 2019. aastal püsis Eesti e-kaubandusega ettevõtete pingerea alusel ELi liikmesriikide keskmise juures. Eesti ettevõtetest 17 protsendile andis e-kaubandus enam kui protsendi kogu ettevõtte aasta müügitulust.
Rahvusvahelise võrdluse andmed avaldatakse Eurostati andmebaasis 9. detsembril 2021. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et Eurostati andmebaasis on andmete aastaks märgitud nende kogumise aasta, kuigi e-kaubanduse andmeid küsiti uuringus 2020. aasta kohta.