/nginx/o/2021/10/11/14131934t1h6197.jpg)
Madala sissetulekuga riikide võlakoorem tõusis 2020. aastal pandeemia tõttu 12 protsenti rekordilise 860 miljoni euroni ning Maailmapanga presidendi David Malpassi sõnul on vaja probleemiga tegelemiseks «kõikehõlmavat plaani».
Maailmapank: vaeste riikide võlakoorem tõusis pandeemia tõttu 12 protsenti
Võitlus koroonaviirusega suurendas niigi kasvavat võlakoormat ning probleemi lahendamine nõuab leebemaid tingimusi laenajatelt, ütles David Malpass.
«Jätkusuutlik võlatase on vajalik majanduse taastumiseks ja vaesuse vähendamiseks,» ütles ta.
Olukord tuleks lahendada kiiresti, sest mullune G20 riikide võlgade peatamise algatus (DSSI), mis lubab vaesematele riikidele võlgade teenindamise leevendust koroonaviirusega võitlemisel, saab 2021. aasta lõpul läbi.
DSSI «polnud piisavalt ulatuslik, kuid peatas osaliselt võlgade tagasimaksmise,» ütles Malpass ajakirjanikele, hoiatades, et arvestades katsumusi, mida võlakoorem vaesematele riikidele kaasa toob, on tähtaega vaja ehk veelgi pikendada.
«Arvan, et maailm peaks kaaluma, mida teha pärast 1. jaanuari. Ning võlamaksete peatamine on asi, mida peaks kaaluma,» ütles ta.
Maailmapank ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) korraldavad sel nädalal Washingtonis oma sügisesed kohtumised, kus esimest korda 2019. aastast alates võib näha ka mõningaid ametnikke, ehkki enamus osaleb virtuaalselt.
Maailmapanga värske statistika kohaselt on võlanäitajate halvenemine laialt levinud ja puudutab riike kõigis regioonides nii madala, kui keskmise sissetulekuga riikide hulgas.
«Paljud arengumaad sisenesid 2020. aastal haavatavas olukorras, kui nende välisvõlg oli juba niigi kõrgel tasemel,» seisis raportis ajal, mil valitsused eraldasid ennenägematuid ressursse võitluseks viiruse ja majanduslangusega.
/nginx/o/2021/10/11/14131922t1h0ab4.jpg)
Nii Maailmapank kui IMF suurendasid toetust, eriti kõige haavatavamatele riikidele.
Kuid mõningate vaesemate riikide võlakoorem kasvas kuni 20 protsenti, samas kui majanduskasv, sissetulekud ja eksport üldjuhul ei suurenenud.
Malpass ütles ajakirjanikele, et pandeemia põhjustas «traagilist tagasiminekut» arengus kõikjal vaesemates riikides.
«Edusammud äärmise vaesuse likvideerimisel liikusid aastate taha, mõned kümne aasta võrra ning keskmine sissetulek on langenud, selle asemel et tõusta, ning naised ja lapsed on saanud langusest kõige hullema löögi,» ütles ta.
Aastal 2020 tõusid multilateraalsete laenuandjate netomaksed madala ja keskmise sissetulekuga riikidele 117 miljardi dollarini, «mis on viimase kümne aasta kõrgeim tase», seisis raportis.
«Praegu on oht, et paljud riigid väljuvad koroonakriisist suure võlakoormaga, millega toimetulekuks kulub aastaid,» lausus Malpass.
«Vajame kõikehõlmavat lähenemist võlaprobleemile, sealhulgas võla vähendamist, sujuvamat restruktureerimist ja suuremat läbipaistvust,» ütles ta.