Nobeli majanduspreemia läks loomulike katsete juurutajatele

Nobeli majanduspreemia võitjad ehk Guido W. Imbens, Joshua Angrist ja David Card. Foto: AFP

Nobeli majanduspreemia pälvisid tänavu kanadalane David Card, Iisraeli-Ameerika päritolu Joshua D. Angrist ja Hollandi-Ameerika päritolu Guido W. Imbens, kes on kasutanud oma töös loomulikke katseid, leides põhjuslikke seoseid ühiskonnas ilma juhuslikustatud laborikatseteta.

 

Pool preemiast läheb Cardile ja ülejäänud poole jagavad Angrist ja Imbens. Nad kõik töötavad Ühendriikides – Card Berkeley ülikoolis, Angrist Massachussettsi Tehnoloogiainstituudis ja Imbens Stanfordi ülikoolis.

«Võitjad on osutanud, et ühiskonna suurtele küsimustele on võimalik vastata,» tõdes žürii.

Teadlased pälvisid preemia «uute arusaamade pakkumise eest tööturu kohta», märgiti avalduses. Lisaks on nad näidanud, kuidas argielu olukordade ja loomulike katsete põhjal järeldusi saab teha.

Kolme laureaadi töö on ühtekokku majandusteaduse empiirilist poolt tundmatuseni muutnud. Nüüd suudetakse paremini mõista põhjus-tagajärg seoseid: näiteks hinnata, kas kõrgem palk tagab töötajale parema tervise, või kuidas mõjutavad sisserändajad sihtriigi palgataset ja tööturgu, kirjutas rahvusringhäälingu portaal Novaator.

«Keerukas reaalsuses ei saa me kunagi teada, milliseks võinuks olukord kujuneda, kui näiteks koroonakriis poleks inimesi kodutööle sundinud. Säärastele küsimustele on väga keeruline vastata juhuslikustatud laborikatsetega. Siinkohal tulevadki sotsiaalteadlastele appi loomulikud katsed,» lisas Novaator.

«Nende lähenemisviis on levinud teistesse valdkondadesse ja muutnud empiirilisi uuringuid,» on öeldud Nobeli komitee avalduses.

Rootsi keskpank hakkas jagama majandusauhinda aastal 1969. See on palju noorem kui füüsika-, keemia-, meditsiini-, kirjandus- ja rahupreemia, mida on välja antud alates 1901. aastast Alfred Nobeli testamendi alusel.

Majandusauhinna rahaline väärtus on sama suur, kui teistel preemiatel ehk veidi alla miljoni euro.