/nginx/o/2019/03/28/11901886t1hed9e.jpg)
Eesti puitmajaliidu tegevjuhi Annika Kibuse sõnul võib COVID-19 pandeemia mõju sektorile pidada küll kardetust tagasihoidlikumaks, ent suurimaks väljakutseks on kerkinud möödunud aasta lõpus alanud enneolematu toormaterjali hinnatõus ja kättesaadavuse probleem.
«Viimased kaks aastat on proovile pannud väga olulist osa Eesti ettevõtetest, eriti eksportivaid või reisimise piirangutest mõjutatud sektoreid. Puitmajasektor ei olnud erand, tagantjärgi võib siiski öelda, et pääsesime hullemast olukorras, kus olulisi otsuseid tuli teha olematute prognooside pinnalt,» kirjutab Kibus Eesti puitmajaliidu uudiskirjas.
Tema sõnul sõltub puitmajatootjate edukus, eriti koroonakriisi valguses, paljugi sellest, kuidas on ettevõtte ärimudel ja portfell üles ehitatud – kas tooted müüakse era- või äriklientidele, kas kodu- või välisturul ning mis tüüpi hoonete projekte suudetakse vastu võtta.
«Välisturule sealse arendaja tellitud mahukate kortermajade projektid koroonaajal tuleviku suhtes just kõige kindlamat tunnet ei tekitanud. Vastukaaluks jätkus tööd aga eraklientidele valminud eramute ja projektidega, näiteks suvilate ja saunadega. Aia- ja väikemajad saab enamasti soetada olemasolevatest rahavarudest ja sobivad suurepäraselt hädavajalikeks pelgupaikadeks või kodukontoriteks,» märkis Kibus.
Puitmajatootjate tagasiside näitab, et tööga koormatus on ettevõtete lõikes küll erinev, kuid turul nõudlust on ja lepinguid jagub igasse segmenti – nii moodul- ja elementmajade tootjatele kui ka palkmajadele ning aiamajadele.
Eesti puidust tehasemajade sektori 2020. aasta kogukäive oli Eurostati andmetel 415 miljonit eurot, ekspordile kuulub sellest endiselt üle 90 protsenti. Puidupõhiste toodete ekspordis on puidust kokkupandavad ehitised suurima lisandväärtuse ja ekspordimahuga kaubagrupp, tasakaalustades riigi väliskaubandust oluliselt. «Tänu tugevale ekspordisuutlikkusele oleme puidust tehasemajade valdkonnas kõrgel eksportööride positsioonil isegi maailmamastaabis,» ütles puitmajaliidu tegevjuht.
Sihtriikidest paistavad Kibuse sõnul Eesti puitmajatootjate turgudest jätkuvalt silma Skandinaavia maad ja Saksamaa. «Olenemata tootmiskäibe mõningasest langusest 2019. aastaga võrreldes on Eesti Euroopa suurimate puitmajade tootjariikide kuue parima seas. Seega rohkem kui kümme aastat tagasi kätte võideldud Euroopa suurima puidust majade eksportija tiitlit ei andnud sektor keeruliste aegade kiuste käest ära,» sõnas ta.
Samas on viimase aasta jooksul kallinenud kogu ehitusmaterjalide spekter. «Puidu ja puidupõhiste ehitusmaterjalide hind tõusis alates 2020. aasta lõpust 2021. aasta suveks kohati üle 100 protsendi. Tõsi, viimase kuu jooksul on toimunud küll mõningane korrektuur, kuid pole teada, millal ja millisel tasemel toimub stabiliseerumine. Konnasilmale surub seegi, et Eesti turg on paljude materjalitootjate jaoks väike ja defitsiit mujalgi suur, mistõttu see vähenegi müüakse suurema nõudlusega turgudele,» tõdes Kibus.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)