Soomlased on Eesti suvilaturul taas aktiivselt tegutsema asunud

Suvila järve ääres. Foto on illustratiivne. Foto: Margus Ansu / Postimees

Soomes sel aastal järsku kallinenud mökkid on paremate pakkumiste jahil põhjanaabrid toonud taas tutvuma siinse suvilaturuga. Kõige paremini lähevad kaubaks rannikul või saartel asuvad ja vähem kui 100 000 eurot maksvad suvekodud.

Põhjanaabritel on suvilaturg olnud selle aasta algusest alates äärmiselt aktiivne, tehinguid on tehtud poole rohkem kui mullu ja kesamökkide hinnad on kohati kerkinud kolmandiku võrra või enamgi. Kuna reisipiirangud on leevenenud, siis on soomlased hakanud üha enam uurima ka Eesti suvilaturul pakutavat, kirjutas Ilta-Sanomat.

Eriti köidab soomlasi muidugi Eesti kinnisvara odavam hinnatase, kuna sealsete suvilate hinnad on järsult tõusnud. Näiteks Soomes Uusimaal algavad suvila keskmised hinnad olenevalt asukohast ja ranna lähedusest pisut alla 100 000 eurost ja ulatuvad üle 200 000 euroni. Eesti kinnisvarafirma Uus Maa andmetel oli aga augustis siinsete suvilate keskmine hind umbes 60 000 eurot ja eramute keskmine müügihind 145 000 eurot.

«Nii nagu Soomes, hakkas ka Eestis nõudlus suvemajade järele kasvama eelmise aasta kevadel,» ütles Uus Maa soomlasest juhatuse liige Mika Sucksdorff. «See on väljendunud ka suvilate hinnatõusus.» Ta lisas, et reisipiirangud ja inimeste hirm koroona ees on hoidnud Soome ostjate arvu Eesti turul siiski väiksema kui varasematel aastatel.

Sucksdorffi sõnul on koos kinnisvaraturu nõudlusega samal ajal tõusnud järsku ehituskulud. Ehitusmaterjalid on kallinenud ja nende tarnimisel on suuri probleeme. «See kõik on hindu võimsalt kasvatanud. Samas ei saa praegu tegelikult rääkida tavalisest turuolukorrast, kuid seis on keeruline nii ehitajatele, kinnisvaraarendusettevõtetele kui ka koduostjatele.»

Pandeemia tõttu vähenesid eelmisel aastal põhjanaabrite kinnisvaratehingud Eestis märkimisväärselt ja seda ka suvilate osas. Sucksdorffi sõnul ostsid soomlased 2018. aastal Eestis 465 korterit või suvilat, 2019. aastal langes see arv 418 ja 2020. aastal 391 korteri või suvilani.

Põhjanaabrite jaoks on populaarseimad piirkonnad suvila ostmiseks Saaremaa ja Eesti läänerannik, Haapsalu ja Pärnu. Lisaks ostetakse põhjarannikul asuvaid suvilaid.

Soome-Eesti kinnisvarafirma Mauren tegevjuhi Seppo Maunula sõnul ei tohi Eesti rannikul enam mere vahetusse lähedusse ehitada, mis suurendab nõudlust vanade hoonete järele. «Näiteks saartel on piirang rannani üldiselt kakssada meetrit ja mandril sada meetrit, kui just detailplaneering seda ei luba,» ütles Maunula.

Suvilate hinnaklass on üsna lai ja seda mõjutab selle asukoht. Rusikareeglina on kõige kallimad mereäärsed suvilad Tallinna lähedal. Soome suvilaostjate jaoks on eelarve ülempiir 100 000 euro ringis, kuigi saadaval on ka märkimisväärselt kallimaid suvekodusid. «Saja tuhande järel hakkab ostjaid vähemaks jääma ja üle miljoni euroga tehinguid ei tehta aastas palju,» kirjeldas Maunula. Odavaim piirkond on tema hinnangul Lõuna -Eesti, kust saab 20 000 euro eest mõistlikus seisukorras suvila. Ka Ida-Eestis on hinnad odavamad. «Suvilate seisukorrad ulatuvad mahajäetud taluhoonetest kõikide mugavustega luksusmajadeni, mille puhul hinnad tõusevad muidugi lakke.»

Maunula lisas, et Eesti kinnisvaratehingud erinevad Soomest selle poolest, et dokumendid peavad alati olema notariaalselt tõestatud. «Nii on ostjate jaoks parem, sest notar kontrollib ka kinnisasja koormatust, näiteks hüpoteeke.»