Valitsus otsustas neljapäeval, et Eesti liitub Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) juhitava rahvusvahelise maksureformi kokkuleppega, mis tähendab, et ettevõtete kasumilt, mille konsolideeritud müügitulu ulatub üle 750 miljoni euro aastas, hakatakse nõudma vähemalt 15-protsendilist tulumaksu.

Reform selle praegusel kujul hõlmaks 2500–3000 kontserni üle maailma. Eestis puudutaks see umbes 300 väliskontsernide tütarühingut ja vaid kaht-kolme Eesti ettevõtet.

Praegu maksustatakse Eestis ettevõtete kasumit selle jaotamisel ehk siis, kui makstakse dividende. «Ettevõtete tulumaksusüsteem on olnud üks Eesti ettevõtluskeskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime alustalasid ning oleme läbirääkimistel saavutanud tulemuse, et miinimummaks ei muuda enamiku Eesti ettevõtjate jaoks midagi ning see puudutab ainult rahvusvaheliste suurkontsernide tütarettevõtteid,» kommenteeris liitumisotsust peaminister Kaja Kallas.

Ettevõtjad ja eksperdid küll reformiga liitumisega kaugeltki rahule ei jää, kuid nendivad, et sellest poleks olnud võimalik ka keelduda. «See on Eesti tulumaksusüsteemi surm,» kirjutas PwC Eesti maksukonsultatsioonide osakonna juht Hannes Lentsius. «Esmapilgul peaksime rahul olema, aga väliskapitali diskrimineerimine võib viia kiiresti vajaduseni loobuda kehtivast Eesti tulumaksusüsteemist ja kehtestada kõigile ettevõtetele sarnane maksureeglistik ja nõuda tulumaksu tasumist iga aasta,» jätkas Lentsius. «Otsus oli aga oodatav, sest Eesti oli poliitiliselt jäänud väga raskesse seisu. Initsiatiiviga nõustumine tähendab, et suurte rahvusvaheliste kontsernide tütarühingud Eestis peaksid hakkama regulaarselt dividende jaotama, et nendelt makstav tulumaksukulu oleks vähemalt 15 protsenti teenitud kasumist. Kui nad seda ei tee, maksustatakse Eesti tütarühingu kasum tema emaühingu tasemel vastava riigi tulumaksuga. Eesti on palunud küll leevendusmeetmeid, mis võimaldavad maksu tasumist mõned aastad viivitada, aga suures plaanis see pilti ei muuda.»

Kommentaarid (19)
Copy