/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/08/10/13982514t1h24d8.jpg)
Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuhi Arto Aasa hinnangul halvendaks Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvahelise ettevõtte tulumaksumiinimumi ettepanekuga liitumine Eesti ettevõtluskeskkonda.
Tööandjate liit: tulumaksumiinimum pigem halvendaks Eesti ärikeskkonda
Negatiivne mõju süveneks Aasa sõnul veelgi juhul, kui maksureformi lõpplahendus tooks kõigile ettevõtjatele kaasa uue tulumaksu arvestussüsteemi, kus tulumaksukohustus tekib juba kasumi tekkimisel. Seda kinnitavad nii Euroopa Komisjoni mõjuanalüüs ühtse ettevõtte tulumaksubaasi ettepanekule kui Eestis tehtud uuringud, lisas Aas kirjas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannusele.
Lisaks leiab Aas, et praegu ette nähtud lävendid maksukohustuslastele on liiga madalad ja süsteemi üle võtmiseks ettenähtud aeg liiga lühike. OECD leppe põhjal töötab Euroopa Liit välja oma regulatsiooni ning ka selle puhul ei saa tema arvates lõpuni kindel olla, et see Eesti ettevõtja jaoks koormavamaks ei muutu.
Neljapäeva õhtul teatas valitsus, et arutas kabinetinõupidamisel Eesti ühinemist OECD juhitava rahvusvahelise maksureformiga ja otsustas, et liitub kokkuleppega. Peaminister Kaja Kallase sõnul saavutas valitsus läbirääkimistel tulemuse, millega miinummaks ei muuda enamiku Eesti ettevõtjate jaoks midagi ning puudutab ainult rahvusvaheliste suurkontsernide tütarettevõtteid.
Täpsemalt puudutaks reform Eesti ettevõtteid, kes kuuluvad vähemalt 750 miljoni eurose müügituluga kontsernidesse – neid on maksu- ja tolliameti (MTA) andmeil ligikaudu 350 – ja Eesti peakorteriga rahvusvahelisi kontserne, mida on olenevalt aastast kolm-neli.
Maksu kohaldamisala künniseks on rahandusministeeriumi sõnul viimaste kõneluste järgi seatud kahetasandiline lävend – müügitulu alla 10 miljoni euro ja kasum alla 1 miljoni euro. Praegu vastab MTA ja Äriregistri andmetel nendele tingimustele umbes 50 protsenti Eestis tegutsevatest asjaomastest tütarühingutest.
Reedel toimub reformis osaleva 140 riigi koosolek, kus soovitakse lõplikult heaks kiita kahest osast koosnev maksupakett. Reformi esimene osa puudutab 20-miljardilise müügituluga kontsernide kasumimaksu ehk niinimetatud digimaksu, mida Eesti toetab.