Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Praktika Tallinna Sadamas – võimalus panustada Eesti kui mereriigi arengusse

Copy
Muuga sadam
Muuga sadam Foto: Tallinna Sadam

«Mõistsin, et üksi ei tee midagi, kuid koos on võimalik mägesid liigutada,» kõlab ilus mõte ühest Tallinna Sadama praktikaaruandest. Sarnaselt kirjeldavad kogetut veel mitu praktikanti, kes toovad erialaste oskuste omandamise kõrval esile hooliva meeskonna, õppijasõbraliku keskkonna ning eelkõige töö tähendusrikkuse.

Lõppenud suvel oli Tallinna Sadama grupis 20 praktikanti, kes said erinevaid ülesandeid tehes põneva ja väärtusliku töökogemuse. Sadamakapteni osakonna praktikantide seas olid Eesti Mereakadeemia mereveonduse ja sadamatöö korralduse eriala õpilased ning Tallinna Sadama tütarfirma TS Laevade praktikantide hulgas oli suur osa samuti Eesti Mereakadeemia ja Eesti Merekooli tüürimehe eriala õpilasi. Üks Mereakadeemia tudeng sooritas geodeesia praktika Muuga sadamas. Lisaks olid praktikandid Tallinna Sadama IT-, raamatupidamise ja personaliosakonnas.

Kui siiani ongi praktikantide leidmiseks tehtud tihedamat koostööd peamiselt Eesti Mereakadeemia ja Eesti Merekooliga ning mõlemal pool on selleks ka praktika kuraatorid, siis aina enam vaadatakse ringi laiemalt, räägib Tallinna Sadama personalijuht Kerli Leppoja, kelle sõnul püütakse leida koostöövõimalusi nii kutsekoolidega kui ka Taltechi inseneeria erialadega.

Neli tugisammast

Ehkki organisatsioon kõigi tütarettevõtetega on suur ning võimalused end teostada mitmekesised, pakub Tallinna Sadam praegu praktikakohti peamiselt neljas prioriteetses valdkonnas.

Esiteks oodatakse praktikante laevaliikluse juhtimise valdkonda. Praktika käigus tutvustatakse, millega sadam tegeleb, kuidas laevaliiklus toimib, kuidas seda juhitakse ning millised ettevõtted Tallinna Sadama sadamates toimetavad. Laevaliikluse juhtimise praktikale oodatakse peamiselt Eesti Mereakadeemia tudengeid, ent kuna reaalne töö eeldab pikemat väljaõpet ja erialast haridust, siis on tegu vaatluspraktikaga, selgitab Tallinna Sadama personalijuht.

Teiseks prioriteetseks valdkonnaks on vahimadruse praktika. Vahimadruse praktikandid tulevad Tallinna Sadamasse tavaliselt Eesti Mereakadeemiast või Eesti Merekoolist ning praktiseerivad Tallinna Sadama tütarettevõttes TS Laevad ja parvlaevadel just täpselt seda tööd, mida vahimadrused päriselt teevad.

Kolmandaks ootab Tallinna Sadam oma ridadesse erinevate IT-alade praktikante, sest neid oskusi on tarvis peaaegu kõigis sadama valdkondades. Konkreetseid eelistusi Tallinna Sadamal ülikoolide osas ei ole, ent oluline on, et praktikale tulija oleks kursis kasutajatoe spetsiifikaga.

Neljandaks vajatakse praktikante sadamate ehituse ja hoolduse valdkonda. Selle alla kuuluvad nii elektri-, vee- kui ka kanalisatsioonitööd, aga ka väiksemad remonttööd ja parandused. Just sellesse valdkonda praktikantide leidmiseks on hakatud aina enam vaatama kutsekoolide poole.

Praktikant Mark Abner, Tallinna Sadama sadamakapten Ain Klaus ja praktikant Õnnela Schaffrik
Praktikant Mark Abner, Tallinna Sadama sadamakapten Ain Klaus ja praktikant Õnnela Schaffrik Foto: Tallinna Sadam

Praktika on koostöö

Et esimesel aastal keskendutakse ülikoolides üldainetele, siis oodatakse praktikale pigem teise kursuse tudengeid, ka ülikoolid nõuavad praktika sooritamist alates teisest õppeaastast. Lisaks erialastele teadmistele tuleb praktikal kasuks vene keele oskus, kõrgelt hinnatakse üldist planeerimis- ja suhtlemisoskust. «Praktikant võiks tulla kindla ootusega, mida ta praktikalt vajab,» ütleb Kerli Leppoja ning lisab, et praktika on eeskätt ikkagi koostöö – see peab vastama praktikandi ootustele, aga olema ka tööandjale lühemas või pikemas perspektiivis väärtust loov.

Kui laevaliikluse juhtimise vaatluspraktika kestab kuni neli nädalat ning vahimadruse praktika tavaliselt kaks ja pool kuud ning toimub enamasti suvel, siis nii IT-tegevuste kui ka sadamate ehituse ja halduse valdkonnas on võimalik läheneda individuaalselt ning praktikante ollakse valmis vastu võtma pea kogu aasta. «Kõik oleneb sellest, mida praktikant vajab, kuidas saame teda rakendada ja kui pikalt juhendada,» selgitab personalijuht ning julgustab huvilisi kindlasti ühendust võtma, sest kui noor on motiveeritud, siis põnevaid ja mitmekesiseid võimalusi end Tallinna Sadamas teostada jagub hulgaliselt. Iga praktikant saab juhendaja, kes teda praktika vältel toetab, kaasab ja juhendab. Ühe praktika lisaväärtusena nimetabki Kerli Leppoja võimalust töötada koos tõeliste oma ala professionaalidega.

Tallinna Sadamas lähtutakse põhimõttest, et kui praktikant saab reaalselt tööd teha ja abiks olla, siis praktika eest makstakse. Kerli Leppoja meenutab suvel Kuivastu sadamas parvlaevaga Tõll juhtunud õnnetust ning räägib, et Tallinna Sadama laevaliikluse juhtimise praktikandid läksid sadamasse appi liiklust korraldama. Nad said reaalse töökogemuse ning tehtud töö eest ka tasu. Kui tegu on kõigest vaatluspraktikaga, siis tasu ei maksta.

Suur ja ühine siht

Et praktika laiem eesmärk on järelkasvu tagamine logistikasektoris ning merendusvaldkonna populariseerimine, siis on Kerli Leppojal hea meel, et näiteks laevanduse valdkonnas on igal aastal olnud paar praktikanti, kes on kohe jäänud Tallinna Sadamasse või Tallinna Sadama tütarettevõttesse tööle või liitunud meeskonnaga aasta jooksul. Häid näiteid, kui praktikast on saanud pikaajaline koostöö, on teisigi.

Mõeldes põhjustele, miks on Tallinna Sadam hea koht, kuhu praktikale tulla, toob personalijuht eeskätt esile töö tähendusrikkuse. «Noorte jaoks on aina olulisem, et töö poleks lihtsalt töö, vaid muudaks maailma ja oleks oluline,» tõdeb Kerli Leppoja ning lisab, et Tallinna Sadam aitab otseselt kaasa Eesti konkurentsivõime edendamisele ja mereriigi kuvandi arendamisele.

Niisamuti on noorte ja kogu ühiskonna jaoks üha olulisem, kuidas ettevõtted suhtuvad ümbritsevasse keskkonda ning ka oma inimestesse. Ka Tallinna Sadam lähtub kestliku arengu strateegiast, näiteks on paika pandud selged eesmärgid kliimaneutraalsuse suunal, aga peetakse väga oluliseks olla toetav ja vastutustundlik tööandja.

Praktikandid jagavad kogemusi: mis jäi kõige rohkem meelde?

«Kõige rohkem jäi meelde, et töötajad ja juhendajad olid väga hoolivad, jagasid praktikantidele tegevusi, korraldasid sadamates ringkäike ning usaldasid praktikante ka dokumente täitma ja muid sadamatööga seotud tegevusi tegema.»

«Kõige väärtuslikumad kogemused olid Muuga sadama dispetšeri töövarjuks olemine, lastioperatsioonide jälgimine ning puksiiriga sõitmine. Dispetšeri töövarjuna oli võimalik tutvuda lähemalt laevadokumentidega. Lastioperatsioonide jälgimisel sai kinnistada varem õpitut ja praktikas näha, mida see päriselt endast kujutab. Puksiirisõit oli rohkem silmaringi laiendav, aga sellegipoolest tean nüüd, kuidas puksiirid aitavad tankeri sildumisel ja pean seda kogemust väärtuslikuks.»

«Tallinna Sadam on praktikaks väga sobilik, kuna praktikante kaasatakse väga erinevatesse tegevustesse ja olukordadesse. Õppida saab ka vaadeldes. Tööõhkkond on sõbralik, hea huumorimeelega ja vastutulelike kolleegidega möödub iga tööpäev muhedalt.»

«Tallinna Sadam on suurettevõte ja tänu sellele saab praktika käigus näha suure organisatsiooni toimimist, erinevate ametite töökorraldust, kommunikatsioonisüsteeme ning nende toimimist. Tallinna Sadam sobib suurepäraselt mereveonduse ja sadamatöö korraldamise eriala praktika tegemiseks. Kindlust lisab, et tegu on Eesti ühe suurima ettevõttega, mis on just merendusvaldkonnas eriti hinnatud.»

Copy
Tagasi üles