Sisuturundus
Rail Baltica ei ava pelgalt Baltikumi-ülest raudteeliini, vaid ka ukse kaasaegsesse Euroopasse ja ühiskonda
Eesti raudtee ajalugu ulatub 150 aasta tagusesse perioodi, mida kroonivad mitmenäolised ja olulised sündmused. Sellegipoolest on peale Eesti taasiseseisvumist domineerinud pigem maanteeliiklus ja raudtee on väärikalt tagaplaanile jäänud. Rail Baltica pole seega erakordne vaid muutuva rööpmelaiuse või Euroopaga ühendamise tõttu, vaid kujundab ka üldisemas plaanis Eesti maantee-raudtee vahelise proportsiooni ümber.
Baltimaid ühendavast raudteeprojektist on tänaseks räägitud enam kui küll, kuid vähem tähelepanu on saanud Rail Baltica kui arvestatav tööandja. Ometi on Rail Baltica projekti näol tegu tööalase väljakutsega, millesarnane võib meie teede- ja ehitusinseneridel avaneda vaid kord elus.
«Kaasaegne raudteevõrk on Eestis laienemas ning sellega kasvab tööturg eriti nende inseneride ja tehniliste spetsialistide jaoks, kes jõuavad kogemust uutes tingimustes kiiresti omandama hakata,» sõnab Rail Baltic Estonia (RBE) personalipartner Eela Velström.
Neile, kes on ka varem töötanud raudteel, on liitumine projektiga olnud loogiliseks sammuks. Küll aga ei ole see nii vaid harjumuspärase töö tõttu. «Projekti käigus ehitatakse raudteele sillad, viaduktid, ökoduktid, erinevad teed, tõstetakse ringi kõrgepingeliine, gaasimagistraaltorusid, sideliine ja teisi tehnovõrke – projekti mastaap ja keerukus teevad sellest erakordselt põneva väljakutse, millest soovin kindlasti osa saada,» nendib Rail Baltic Estonia põhitrassi peaprojektijuht Raido Kivikangur.
Hindamatu töökogemuse ja tehnilised teadmised annavad projekti rahvusvahelisus ja innovaatilisus – juba täna käib tihe koostöö hispaanlaste, itaallaste, sakslaste ja prantslastega, mis võimaldab kasu lõigata teiste riikide teadmistest ja parimast praktikast.
«Meil väärtustatakse põhimõtet «parim lahendus võidab». See tähendab, et juhid julgustavad kõigil oma arvamust ja seisukohti lauale tooma. Sõltumata tööstaažist, kogemusest ja positsioonist on kõigi ideed võrdse kaaluga ning käiku läheb antud olukorras parim lahendus. Täiendavalt on kõigil meeskonnaliikmetel selged vastutusalad ning tiimis on tugev teineteise toetamise põhimõte,» lisab Kivikangur.
Projekti kiire arengu tõttu on pidev vajadus eri valdkonna inseneride ja projektijuhtide järele, mistõttu on värbamine Rail Baltic Estonia aktuaalne igapäevaosa.
Rail Baltic Estonia meeskond koosneb viiekümnest oma ala spetsialistist, kel igaühel on võimalus kaasa rääkida oma valdkonna tööprotsessides ning panustada organisatsiooni ülesehitamisse. Ettevõte on paljudele unistuste töökoht, mida iseloomustab sõbralik, motiveeritud ja töökas meeskond. Tööandja panustab töötajate kvalifikatsiooni hoidmisesse ja arendamisse erinevate koolituste ja seminaride näol. Samuti on ettevõttes kujunenud erinevad väärtuspakkumised.
Velströmi sõnul väärib märkimist, et töö ei lõpe ehitamisega, vaid jätkub taristu hooldamise ning vedude haldamise ja opereerimisega. See avab tähtajatu perspektiivi neile, keda raudtee kui valdkond köidab. Kui mujal maailmas on raudtee sageli elukestev tööandja, siis edaspidi saab seda pakkuda ka Eesti.
Rail Baltic Estonia on elu sisse puhumas ka raudteealasele kõrgharidusele Eestis ning koostöös TalTechiga avatakse 2022/2023. õppeaastast raudtee-ehituse lisaeriala, mille fookuses on taristu ja raudtee planeerimine, projekteerimine ja ehitamine.
Täpsem info: https://taltech.ee/avatudope-raudtee-ehitus.
TULE TÖÖLE!
RBE tehniline tiim otsib kogu projekti vältel erinevate valdkondade, näiteks üldehituse, raudteetrassi, rajatiste ja elektrisüsteemi projektijuhte, aga ka teede, sildade, vee ja kanalisatsiooni tehnilisi eksperte. Vaja on ka projektiinsenere ja nooremprojektijuhte, kellel on võimalus kogemuse kasvades edasi projektijuhiks areneda.
Tuleval aastal on plaanis kasvatada ka keskkonna- ja hanketiimi.
Kandideerimiseks saada oma CV ja motivatsioonikiri aadressile personal@rbe.ee.