LHV: energia kallinemine võib majanduse taastumist pidurdada

LHV peaökonomist Kristo Aab. Foto: Konstantin Sednev

LHV majandusanalüütiku Kristo Aabi sõnul võib pikalt kõrgel püsiv elektrihind pidurdada majandusarengut kogu Euroopas, sest elekter on paljudes tööstusharudes oluline tootmissisend.

Aab rääkis BNS-ile, et kui keskmise tööstusettevõtte jaoks jääb energiakulude osakaal tootmiskuludes alla 3 protsendi, siis näiteks paberi- ja metallitööstuses, aga ka osade ehitusmaterjalide tootmises, võib see ulatuda kuni 20 protsendini. Eesti suurim elektritarbija Estonian Cell on hinnanud, et energia osakaal nende otsestest tootmiskuludest on lausa üle 35 protsendi.

«Kui ettevõtjad peaksid sisendkulude ootamatu kasvu tõttu tootmist vähendama hakkama, tekitab see niigi ägeda nõudluse all vankuval turul defitsiiti veelgi juurde ja avab tee uuteks äkilisteks hinnatõusudeks,» tõdes majandusanalüütik.

Septembris ulatus tarbijahindade kasv aastases võrdluses 6,6 protsendini, mis on kiireim inflatsioonitempo alates 2008. aastast.

«Nagu juba tavaks saanud, oli kiire hinnatõus põhjustatud energiahindade hüppelisest kallinemisest. Elektri börsihind oli septembris kolm korda kõrgem kui mullu samal ajal ning nafta hind maailmaturul veidi vähem kui kaks korda kõrgem. Maagaasi impordihinnad on kogu Euroopas hullumeelse kasvutempo saavutanud just viimastel kuudel ning on nüüd kevadega võrreldes juba 3-4 korda kallimad. Kogu hinnatõusust moodustas energia- ja kütusehindade kasv ligikaudu 60 protsenti,» selgitas Aab.

LHV majandusanalüütiku sõnul ei ole energia hinnatõusu põhjused muutunud. Nimelt kannustab hindasid ühelt poolt endiselt tugev nõudlus majanduse üheaegse avanemise kontekstis. Teisalt on taastuvad energiaallikad olnud viimasel ajal vähetootlikud – nõrk tuul ja madal veetase Skandinaavias – ning keskkonda saastavamad tootmisviisid on kõrge süsinikdioksiidi (CO2) kvoodi hinna tõttu muutunud väga kalliks.

«Maagaasi varud said aga eelmise talve ajal suures mahus ära kasutatud ja nüüd tuleb varude täiendamiseks võistelda nii Aasia kui Venemaa endaga, mis ongi kokkuvõttes hinna üles löönud,» tõdes Aab.

Tema sõnul aitaks hindade langusele tohutult kaasa soe, vihmane ja tuuline talv, mis ühelt poolt hoiaks nõudlust madalamal ja annaks samas võimaluse taastuvenergia tootmisvõimsused täies mahus tööle rakendada.

Anlüütiku sõnul on Eestis ülejäänud Euroopaga võrreldes hinnakasv olnud tunduvalt kiirem, sest meie tarbijakorvis on energiakulude osakaal keskmisest suurem.

«Energiakandjatega tehtud tulevikutehingud näitavad, et kõrgendatud hinnatase kestab vähemalt tuleva aasta kevadeni, mil võiks oodata hinnataseme märkimisväärset alanemist,» rõhutas Aab.

Aasta lõpus toetab analüütiku sõnul aga hinnatõusu ka toidutoormete jätkuv kallinemine, mis ei ole Euroopa turgudele, sealhulgas Eestisse veel täies mahus jõudnud. Üksikud toidukaubad, näiteks kartul ja värske köögivili on viimastel kuudel siiski märkimisväärselt kallinenud.

Seega jääb inflatsioon LHV majandusanalüütiku sõnul ootamatult kiireks vähemalt aasta lõpuni, kuid tõenäoliselt ka uue aasta esimestel kuudel.