Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Roheelektri hind hakkab kõikuma ilmastikuoludele vastavalt

Rahandusministeerium. FOTO: Toomas Huik

Rahandusministeeriumi (RM) teatel tähendab roheenergiale suurem panustamine seda, et üha enam hakkab elektri börsihind sõltuma ilmastikuoludest ning põhjustab seeläbi suuremaid hinnakõikumisi.

«Energiahindade šokk ja majanduse jõuline taastumine on põhjustamas kiiret hinnatõusu üle Euroopa. Nii Eestis kui euroalal kiirenes inflatsioon tasemele, mida võis viimati täheldada 2008. aastal,» ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas pressiteate vahendusel.

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad augustis eelmise kuuga võrreldes 1,2 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes kiirenes 6,6 protsendini. Euroalal kiirenes hindade tõus kallineva energia ja teenuste tõttu 3,4 protsendini.

Seejuures rohkem kui poole septembri inflatsioonist põhjustasid energiatooted. «Mitmete tegurite koosmõjul on elektri ja gaasi hinnad Euroopas hüppeliselt tõusnud. Kõigepealt on ilmastikuolud tänavusel aastal olnud ebasoodsad ning ei ole soosinud taastuvenergia tootmist. Teiseks on pandeemiast taastumine toimunud jõulisemalt, mistõttu nõudlus ületab pakkumist ning lisamahtu ei ole õnnestunud ka väljastpoolt importida,» selgitas analüütik.

Samas tõdeb Pungas, et oma osa on sel ka Euroopa Liidu kliimapoliitikal, mille tulemusena on saastekvoodi hinnad viimastel kuudel jõuliselt kerkinud, muutes seeläbi Eestile olulise põlevkivielektri kalliks.

«Siinkohal tuleb ka arvestada, et roheenergiale suurem panustamine tähendab seda, et üha enam hakkab börsihind sõltuma ilmastikuoludest ning põhjustab seeläbi suuremaid hinnakõikumisi. Eelmainitud põhjustena on meil kodudesse jõudnud elekter aastaga kallinenud 75 protsenti,» lausus ta.

Ka gaasihinnad on kodutarbijatel tõusma hakanud, olles 28 protsenti kõrgemad kui aasta tagasi. Kõrgematest naftahindadest põhjustatud kütuse kallinemine kandub analüütiku sõnul tarbijahindadesse oktoobris.

Vaadates kaubagruppe laiemalt, võib Punagse sõnul täheldada hinnatõusu muutumist laiapõhjalisemaks. Lisaks on tema sõnul tarneraskuste ja materjalipuuduse tõttu tööstuskaupade hinnad kerkimas. Septembris kiirenes televiisorite ja kasutatud autode hinnatõus 14 protsendini. «Uute autode puuduse ja tarneaegade pikenemise tõttu eelistatakse vähekasutatuid, avaldudes seeläbi ka hindades,» sõnas ta.

Arvestades kolmandiku võrra tõusnud toidu maailmaturuhindu ja sisendite kallinemist, on toiduhindade tõus Punagse hinnangul siinsel turul pigem tagasihoidlik, ulatudes septembris 3,3 protsendini. Valdava osa sellest moodustab aiasaaduste kallinemine, mida võib tema sõnul seostada vähenenud saagikusega.

Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohaselt tõusevad tarbijahinnad tänavu 3,8 protsenti. Samas tuleb arvestada, et prognoosiks vajalikud sisendid nafta ja elektri tulevikutehingute osas fikseeriti augustis, kui hinnatase ja lähikuude väljavaade oli praegusest madalam.

Järgnevate kuude inflatsioon sõltub Pungase sõnul paljuski energiahindade edasisest käekäigust. «Hinnatõusu kõrgtase jääb eeldatavalt neljandasse kvartalisse,» lisas analüütik.

Tagasi üles
Back