EL on energiahinna tõusuga toimetuleku osas eri meelt (1)
Euroopa liidrid on eri meelt selles osas, kuidas tulla toime rekordiliste energiahindadega; Prantsusmaa ja Hispaania kutsusid üles jõuliseks Euroopa-üleseks tegutsemiseks, samas kui teised palusid varuda kannatust.
Euroopasse on saabumas talv ning energiahinnad liiguvad järjest üles, survestades riikide valitsusi, kellest osad on rakendanud erakorralisi meetmeid.
Hinnatõus halvendas niigi keerulisi suhteid Euroopa peamise gaasitarnija Venemaaga, keda kahtlustatakse tarnete piiramises, et survestada läänt aktiveerima äsjavalminud gaasijuhet.
ELi energiavolinik Kadri Simson ütles, et EL plaanib muuta aasta lõpuks gaasituru reegleid sedasi, et kallinev energia ei lööks majanduskasvu.
Hispaania, Prantsusmaa ja Kreeka arvates peaks EL reageerima tervikuna ning kolm riiki on esitanud rea ettepanekuid, remontimaks Euroopa äärmiselt killustunud energiaturgu.
«Palusime (Euroopa) Komisjonil reageerida julgelt,» ütles Hispaania peaminister Pedro Sánchez, saabudes EL-i riigi- ja valitsusjuhtide tippkohtumisele Sloveenias.
«Oleme silmitsi enneolematu kriisiga, mis nõuab EL-ilt erakorralisi, uuenduslikke ja jõulisi meetmeid,» ütles ta.
Euroopa Komisjonil on kavas välja tulla meetmetega, millega leevendada hinnatõusu tarbijatele.
Hispaania soovib, et EL ostaks gaasi «hulgi», samamoodi nagu osteti koroonavaktsiini. Kreeka soovib EL-i rahastut, mis aitaks valitsustel kriisiga toime tulla.
Saksamaa ja Holland kutsusid üles ettevaatusele.
Saksamaa ja Hollandi sõnul on energiakriis kõigest lühiajaline ja seotud pandeemiast tulenevate tarneraskustega.
Hollandi peaminister Mark Rutte ütles ajakirjanikele, et oli EL-i partneritelt kuulnud «nii metsikuid plaane, kui veidi leebemaid».
Kuigi ta «ei välistanud, et EL-i tasemel tuleks teha rohkemat», leidis ta, et see peaks toimuma alles pärast «põhjalikku analüüsi».
Ka Saksa rahandusministeerium leidis möödunud nädalal, et hinnatõus on «pärast koroonakriisi taastuva maailmamajanduse» erakorraline mõju, mis lõpuks kaob.
Kuid Ungari peaminister Viktor Orbán ütles, et järsu hinnatõusu põhjuseks on uued EL-i reeglid, mille eesmärgiks on muuta EL aastaks 2050 süsinikneutraalseks.
«Peame muutma mõningaid regulatsioone, muidu kannatavad kõik,» ütles ta.
Euroopa Komisjoni asepresident ning roheleppe eest vastutav Frans Timmermans ütles, et lahenduseks on kiire puhta energia allikate kasutuselevõtt.
«Mida kiiremini suurendame taastuvenergia allikaid, seda kiiremini saame kaitsta kodanikke hinnatõusu eest traditsioonilises energiatootmises,» ütles Timmermans ajakirjanikele Luksemburgis.
Putin süüdistab probleemis EL-i ja pakub abikätt
Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnul on praeguses energiakriisis süüdi Euroopa Liit, sest ettevõtted loobusid pikaajalistest lepingutest.
«Me suhtlesime Euroopa Komisjoni eelmise koosseisuga ja kogu nende tegevus oli suunatud nn pikaajaliste lepingute järk-järgulisele lõpetamisele,» ütles Putin. «See oli suunatud gaasi hetketurule üleminekule. Ja nagu on tänaseks selgunud, on nende tegevus olnud ekslik.»
Putini sõnul suurendab Moskva vastusena energiakriisile gaasitarneid, sealhulgas Ukraina kaudu, ja on valmis turgu stabiliseerima.
Saksa kantsler Angela Merkel ütles, et tal pole tõendeid selle kohta, et Venemaa gaasitarneid takistaks ning uuris, kas Euroopast on «piisavalt tellimusi».
«Seda kõike peab analüüsima enne oktoobri lõpul toimuvat tippkohtumist,» ütles ta Sloveenias ajakirjanikele.