Riigikohus mõistis juhatuse liikmelt välja pankrotistunud firma maksuvõlad

Riigikohus Foto: Margus Ansu / Postimees

Riigikohus tegi täna otsuse, millega mõistis pankrotistunud FCC Betoonitööd OÜ endiselt juhatuse liikmelt tagantjärgi välja ettevõtte maksuvõla koos intressidega. Tõenäoliselt järgneb sellele otsusele nüüd eraisiku pankrot.

Riigikohus selgitas, et äriühingu juhatuse liige ei või dividende välja maksta, kui äriühingul on ajatamata maksuvõlg, mille tasumiseks olemasolevast varast ei jätku. Vaidlus käis selle üle, kas juhatuse liige peab isiklikult vastutama pankrotistunud äriühingu maksuvõla eest. Seadus võimaldab maksu- ja tolliametil (MTA) pöörata maksuvõla juhatuse liikme vastu juhul, kui ta rikkus oma kohustusi, on võla tekkimises süüdi ja ettevõttel endal pole võla tasumiseks vara.

MTA tegi 2019. aastal FCC Betoonitööde endisele juhatuse liikmele Eero Hammerile vastutusotsuse, millega teda kohustati tasuma äriühingu maksuvõlga, mis ulatus koos viivisega ligi 130 000 euroni.

Võõrandas vara lähikondsetele

Maksuhaldur selgitas, et FCC Betoonitööde pankrotimenetlus lõppes raugemisega, sest osaühingul puudus vara, mistõttu polnud võimalik võlga sisse nõuda äriühingu vara arvel. Juhatuse liige oli aga esitanud MTA-le valeandmeid ja korrektsete deklaratsioonide esitamise hetkeks oli äriühing muudetud varatuks. Täpsemalt oli juhatuse liige võõrandanud enamuse äriühingu sõidukeid turuhinnast odavamalt oma lähikondsetele ning allesjäänud vara viidi osaühingust dividendidena välja. Viimane suurendas maksuvõlga veelgi.

Füüsilise isiku pankroti tulemuseks on see, et riik on oma maksuvõlast ilma.

Nele Parrest, riigikohtunik

Eero Hammer vaidlustas MTA vastutusotsuse halduskohtus ja tema kaebus rahuldati. Esimese astme kohus leidis, et kui juhatuse liige teeb äriühingu varast väljamakse, järgides osanike ühist otsust, siis ei vastuta ta selle tagajärjel tasumata jäänud maksuvõla eest. Ringkonnakohus tühistas hiljem halduskohtu otsuse põhjendusega, et juhatuse liige on kohustatud kinni pidama ainult osanike seaduslikest korraldustest.

Kes vastutab osanike korralduste eest?

Kohtuasja põhiline vaidlusküsimus oli selles, kas MTA saab panna juhatuse liikme vastutama äriühingu maksuvõla eest, kui ta täitis osanike korraldusi. Nimelt tegid dividendide maksmise otsused osanikud, mitte juhatuse liige. Osanikelt aga MTA seaduse järgi äriühingu maksuvõlga vastutusotsusega sisse nõuda ei saa.

Riigikohtu halduskolleegium rõhutas, et äriühingu juhatuse liige vastutab ettevõtte maksuvõla eest oma isikliku varaga, kui ta rikkus juhatuse liikme kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest ning maksuvõlg tekkis selle tagajärjel.

Juhatuse liige ei tohi astuda teadlikult samme äriühingu vara vähendamiseks, kui selle tulemusel jääb maksukohustus täitmata. Muu hulgas ei või juhatuse liige osanike otsuse alusel dividende välja maksta, kui äriühingul on ajatamata maksuvõlg, mille tasumiseks olemasolevast varast ei jätku.

MTA erimenetluse valdkonnajuhi Revo Krause sõnul kinnitas riigikohus MTA protsesse ja praktikaid. Nende jaoks on oluline seisukoht, et nad võivad vastutusotsuse väljastada ka pankrotiavalduse menetluse raugemise korral.

«Isikult vastutusotsusega sissenõutav kohustus on sundtäidetav ning täitmiseks kohustuslik, samuti on selle aluseks olev haldusakt tänase seisuga jõustunud,» ütles Krause. 

Eraisiku pankrot on tõenäoline

Hammer ei soovinud täna väljakuulutatud kohtuotsust kommenteerida. Suvel avaldas ta lootust, et vaidlus saadetakse tagasi halduskohtusse. Kui riigikohtu otsus peaks tulema süüdimõistev ja kohustama teda tasuma 130 000 eurot, lubas ta kaaluda ta enda eraisiku pankroti väljakuulutamist. «Seda raha pole mul kusagilt võtta,» märkis Hammer toona.

Riigikohtunik Nele Parrest nentis, et eraisiku pankrot on sellisel puhul üks paratamatu tagajärg, sest summad on suured.

«Ettevõtte maksuvõlg üritatakse esimesena kätte saada ikka äriühingult, see, kui minnakse juhatuse liikme kui eraisiku vara kallale on viimane samm ja on arusaadav, et eraisikul ei ole nii palju vara,» ütles Parrest. «Füüsilise isiku pankroti tulemuseks on see, et riik on oma maksuvõlast ilma.»

Parresti sõnul on see kohtu lõplik seisukoht ja seda ei ole enam võimalik edasi kaevata.